Eestit võidakse sundida kaks korda enam pagulasi vastu võtma

Eestit võidakse sundida kaks korda enam pagulasi vastu võtma

508
(Uuendatud 12:06 09.09.2017)
RIA Novosti EL-i institutsioonidest pärit allikate andmetel võib Euroopa Komisjon kahekordistada kvoote pagulaste vastuvõtmiseks, sel juhul ulatuks see arv Eesti jaoks 1100 inimeseni.

TALLINN, 7. september — Sputnik. Kõigil EL-i riikidel tuleb pärast Slovakkia ja Ungari hagiavaldust, mis puudutas pagulaste vastuvõtmise kvoodisüsteemi, keskenduda pagulaste ümberpaigutamisel oma kohustuste täitmisele, väitis Euroopa Komisjoni rände, siseküsimuste ja kodakondsuse volinik Dimitris Avramopoulos. EL-i institutsioonidest pärit allikate andmetel võib Euroopa Komisjon kahekordistada kvoote pagulaste vastuvõtmiseks, teatab RIA Novosti.

Euroopa Liidu Kohus lükkas 6. septembril tagasi Ungari ja Slovakkia hagiavaldused, mis nõudsid Euroopa Liidu liikmesriikidele pagulaste ümberpaigutamiseks kohustuslike riiklike kvootide tühistamist. Slovakkia ja Ungari põhjendasid oma hagiavaldusi sellega, et nende hinnangul on otsus pagulaste ümberpaigutamiseks langetatud kehtivaid menetlusreegleid rikkudes ning kvoodisüsteem ei aita rändekriisi lahendada.

Eesti otsib koos Euroopa ja Aafrika ministritega Vahemere rändevoogudele lahendust, illustratiivne foto
© REUTERS / DARRIN ZAMMIT LUPI

Avramopoulos teatas, et nüüd on käes "aeg üles näidata üksmeelt ja solidaarsust".

"Uks on endiselt avatud, me peame veenma kõiki liikmesriike vajaduses oma kohustusi täita. Kuid liikmesriikidel tuleb praegu tingimata solidaarsust üles näidata, kuna mõned liikmesriigid vajavad abi otsekohe," väitis eurovolinik.

RIA Novosti EL-i institutsioonidest pärit allikate andmetel võib Euroopa Komisjon kahekordistada kvoote pagulaste vastuvõtmiseks.

Eestit ähvardab trahv immigrantide pärast, illustratiivne foto
© AFP 2019 / ANGELOS TZORTZINIS

"Ringleb info, et juhul, kui kohus hagid tagasi lükkab, võib Euroopa Komisjon teha ettepaneku kvootide kahekordistamiseks," ütles agentuuri vestluskaaslane.

Mis ähvardab ettekirjutust rikkuvaid riike

Dimitris Avramopoulos ähvardas Euroopa Kohtusse pöördunud Poolat, Ungarit ja Tšehhit, et kui nad paari lähima nädala jooksul oma lähenemist ei muuda ega asu Itaalias ja Kreekas viibivaid pagulasi vastu võtmaю

"Kui liikmesriigid, kes pole ühtegi pagulast vastu võtnud või pole neid pikema aja vältel vastu võtnud, oma suhtumist lähinädalatel ei muuda, tuleb meil kaaluda võimalust menetlusreeglite rikkumise vältimise raames astuda viimane samm, et Poola, Ungari ja Tšehhi Euroopa Liidu Kohtusse kaevata," teatas Avramopoulos.

Ent Slovakkia ja Ungari on juba teatanud, et nad leiavad endiselt, et kvoodisüsteem tuleb tühistada.

Mis maa see on, kus naine on presidendiks: pagulased Baltikumi ei igatse >>

Slovakkia peaminister Robert Fico teatas, et Bratislava respekteerib EL-i otsust sisserändajate vastuvõtukvootide osas, kuid märkis samas, et tema valitsuse seisukoht selles küsimuses ei muutu.

"Meie seisukoht kvootide asjus ei muutu. Me jätkame tööd selle kallal, et solidaarsust näidataks üles muul viisil kui sundusega võtta teistest riikidest vastu sisserändajaid, kes niikuinii siin elada ei taha," teatas Fico.

Pagulased on hakanud Soome jäämiseks ristiusku pöörama, illustratiivne foto
© Sputnik / Максим Богодвид

Ungari välisminister Péter Szijjártó teatas omakorda, et riigi valitsus peab Euroopa Kohtu tänast otsust "kohutavaks ja vastutustundetuks". Szijjártó leiab, et see kohtuotsus "seab kogu Euroopa turvalisuse ja tuleviku löögi alla".

Sisserändelaagrid Nigeerias

Euroopa Liit plaanib rajada sisserändajate jaoks laagrid Nigeerias, et niinimetatud Liibüa koridori ära lõigates ohjeldada nende sissevoolu Aafrikast Euroopasse, teatas ajakiri Spiegel viitega ametkondlikele dokumentidele ja Saksamaa LV valitsuse vastustele parlamendi järelepärimistele.

Väljaande käsutusse sattunud dokumentide kohaselt on Euroopa plaani peamiseks eesmärgiks siserändajate peatamine aegsasti enne seda, kui nad teistest Põhja-Aafrika riikidest Liibüani jõuavad ja üritavad Vahemerd ületada.

Pagulased on hakanud Soome jäämiseks ristiusku pöörama >>

Väljaande andmetel ei peaks isegi "eriti vaesed sisserändajad" Liibüa kaudu Euroopasse sattuma, vaid nad tuleks viia Nigeeriasse. "Sunniviisilise kohaleveo mehhanismi osas on ÜRO pagulaste ülemvoliniku amet Nigeeria valitsusega kokku leppinud, tunnistab Saksamaa LV valitsuse vastus Vasakpoolsete parlamendifraktsiooni järelepärimisele.

Nigeerias võetakse sisserändajate kaitsevajadus uuesti läbivaatamisele, lõppkokkuvõttes asutakse otsima võimalusi nende üleandmiseks EL-ile. Kes nimelt neid kontrollimisi Nigeerias korraldama hakkab, seda väljaanne ei selgita.

Euroopa kogeb Teise maailmasõja aegadest peale suurimat rändekriisi, mis on põhjustatud eeskätt paljudest relvastatud konfliktidest ja majandusmuredest Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides. Märkimisväärne osa sisserändajatest jõuab Euroopasse Kreeka ja Itaalia kaudu. 22. septembril 2015. aastal võeti vastu otsus, mis kohustab EL-I liikmeid vastu võtma 120 000 Kreekasse ja Itaaliasse saabunud pagulast, et vähendada migratsioonisurvet neile kahele riigile.

Euroopa Komisjoni rände, siseküsimuste ja kodakondsuse voliniku Dimitris Avramopouloe andmete kohaselt ootab praegu Kreekas ümberpaigutamist 2 800 inimest ja varjupaiga saamise õigust tunnistatakse tõenäoliselt veel kahe tuhande inimese puhul. Itaaliasse on 2017. aastal saabunud 7 200 inimest, kellel on õigus varjupaiga saamiseks, kuid registreeritud on neist ainult 4000.

508
Tagid:
pagulased
Teema:
Migratsioon Eestis (89)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega