Peaminister Jüri Ratas tervitas Eestisse saabunud Euroopa Liidu kõrget esindajat Federica Mogherinit

Jüri Ratas arutas Federica Mogheriniga Euroopa välispoliitilisi sõlmteemasid

21
(Uuendatud 08:13 08.09.2017)
Peaminister Jüri Ratas tervitas kolmapäeva õhtul Eestisse saabunud Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat Federica Mogherinit, et arutada päevakajalisi välispoliitilisi sõlmteemasid nagu koostöö Aafrika riikidega rändekriisi lahendamisel, Türgi ja ELi suhteid ning julgeolekuolukord Euroopa naabruses

TALLINN, 7. september — Sputnik. Üks kõige olulisemaid teemasid on Eestile kui Euroopa Liidu Nõukogu eesistujale olnud ja on jätkuvalt rändekriisi lahendamine, sealhulgas koostöös Aafrika riikidega, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

"Ainult koos suudame lahendada rändekriisi algpõhjusi nagu vaesus, tööpuudus ja vägivald, mis sunnivad inimesi võtma ette eluohtlikku teekonda Euroopasse," kinnitas Ratas. „Lihtsaid ja kiireid lahendusi siin pole, kuid see ei tähenda, et anname alla solidaarsuse saavutamisel. Eesti esindajad on viimastel kuudel külastanud nii Aafrika riike kui ka korduvalt kohtunud tulipunktis olevate Vahemere riikide esindajatega."

Peaminister arutas ELi kõrge esindajaga ELi ja NATO koostööd, kaitsevaldkonna alalise struktureeritud koostöö (PESCO) ellukutsumist, lähetatud töötajate küsimust ning homset kaitseministrite esimest küberõppust „EU CYBRID 2017" puudutavat.

Eestile on oluline hoida tähelepanu ka ELi idapartnerlusel ning leida koostöövõimalusi, mis parandaksid käegakatsutavalt Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina inimeste elu.

"Mul on hea meel, et Ukraina saavutas hiljuti ELiga viisavabaduse. See on üks näide idapartnerluse edulugudest. Ootame novembris Brüsselis sisukat idapartnerluse tippkohtumist, kus liiguksime sama ambitsioonikalt edasi," toonitas Ratas.

Zapadi õppuse osas märkis Ratas, et oodata on sõjalise tegevuse kasvu piirkonnas, kuid see on ootuspärane ning Eesti koos liitlastega jälgib olukorda ning on valmis vajadusel reageerima.

Federica Mogherini juhib sel nädalal Tallinnas toimuvaid ELi kaitseministrite ja välisministrite kohtumisi.

Tallinnas on Euroopa välis- ja kaitseministrid

Välisministrite mitteametliku võõrustaja on välisminister Sven Mikser.

Neljapäeval saab alguse ka EL-i kaitseministrite mitteametliku kohtumisega, mille lõpus toimub ühislõuna välisministritega, kus arutatakse EL-i kaitsealgatuste elluviimist, edastab ERR.

Pärast ühislõunat jätkuval välisministrite mitteametlikul kohtumisel arutavad välisministrid Põhja-Korea küsimust, välisasjade nõukogu töömeetodeid ja Lähis-Ida rahuprotsessi. Koos EL-i kandidaatriikide välisministritega arutletakse radikaliseerumise ja vägivaldse ekstremismi vastase võitluse ja ennetuse üle.

Euroopa Liidu kaitseministrite mitteametlik kohtumisel osalevad ministrid strateegilisel küberõppusel „EU CYBRID 2017" ning arutavad Euroopa naabruse julgeolekuväljakutseid.

Strateegiline küberõppus "EU CYBRID 2017" on esimene Euroopa Liidu kaitseministrite küber-lauaõppus, millega soovitakse juhtida tähelepanu küberkaitse olulisusele Euroopa Liidu sõjalistel operatsioonidel. Õppuse eesmärgiks on tuvastada Euroopa Liidu käsutuses olevaid vahendeid juhuks, kui peaks toimuma küberrünnak ELi sõjaliste struktuuride vastu. Õppusel „EU CYBRID 2017" osaleb vaatlejana ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Ka kaitseministrite mitteametlikku kohtumist juhib Federica Mogherini, kohtumise võõrustajaks on kaitseminister Jüri Luik.

21
Tagid:
julgeolek, EU CYBRID 2017, Zapad-2017, eesistumine, Federica Mogherini, Jüri Ratas
Teema:
Eesti - Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja (145)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega