Ameerika sõjaväelased ei ole rahul pikkade rotatsiooniperioodidega

Parem siis juba Afganistani: USA sõdurid ei taha Euroopas teenida

123
(Uuendatud 21:09 06.09.2017)
Ameerika sõjaväelased ja nende sugulased ei ole rahul pikkade rotatsiooniperioodidega

TALLINN, 2. september — Sputnik. Pentagon kulutab liiga palju vahendeid oma Euroopas ja Lõuna-Koreas paiknevate väekontingentide roteerimisele. USA-l oleks kasulikum paigutada sinna alalised üksused. Roteerimispõhimõttega ei ole rahul ka sõjaväelased, kes erinevalt samapikkadest lähetustest näiteks Afganistani ei saa niinimetatud "lahingutasu", kirjutab ajakiri "Newsweek", mille venekeelse teksti toob ära "Inosmi"

USA senaator soovib Ameerika sõdurite alalist kohalolu Balti riikides
© Estonian Defence Forces http://pildid.mil.ee/

Kõik on alalise paiknemise poolt

Külma sõja ajal oli raja taga sadu tuhandeid USA sõjaväelasi, kuid praegu on USA sunnitud oma kontingenti iga üheksa kuu tagant vahetama, et tagada alaline, ehk nagu seda veel nimetatakse, "pidev" kohalolek, mis võimaldaks tagada tegusat heidutust mõistlike kulutustega, kirjutab Strateegiliste uuringute instituudi teaduslik töötaja John R. Deni USA ajakirjas Newsweek avaldatud artiklis. 

USA senaator soovib Ameerika sõdurite alalist kohalolu Balti riikides >>

Tema sõnul kulutab kaitseministeerium sõjalise kohaloleku tagamiseks Euroopas ja Lõuna-Koreas rohkem vahendeid, kui algselt planeeritud oli. Kui võtta vaid jooksvad kulud, ilma taristusse tehtavate investeeringuteta, läheb alaline kohalolek rotatsioonisüsteemil kallimaks kui alaline baseerumine, märgib ekspert.

Lisaks kannatab rotatsioonil põhineva paiknemise korral üksuse lahinguvõime, on ju alaliselt paiknevate üksuste komplekteeritus suurem, tavaliselt on see 95%.

Veel üheks alalise paiknemise eeliseks peab Deni kontingendi paremat teadlikust kohalikest oludest, kultuurist, liitlaste võimekusest, kohalikust geograafiast ja poliitilisest olukorrast kohapeal.

Lisaks materiaalsele ja funktsionaalsele faktorile räägib alalise dislokatsiooni kasuks välismaal ka diplomaatia – USA võiks saavutada suuremat mõjujõudu rahuldades liitlaste soovi, kes näevad Ameerika väeüksuste alalises paiknemises oma territooriumil täiendavat julgeolekugarantiid. Lisaks hindavad nad Ameerika sõjaväelaste ja nende pereliikmete viibimise positiivset efekti kohalikule majandusele, märgib autor.

Venemaa on hämmingus USA plaanist saata sõdurid Norrasse >>

Sõdurile on raha vähe

Ameerika sõjaväelased, kelle teenistus välismaal toimub rotatsioonipõhimõttel, ei ole rahul pikkade plaaniliste rotatsiooniperioodidega, märgib John Deni. Nende arvates peavad nad taluma samu ebamugavusi, mis lahingupiirkondades teenivad sõjaväelased, kuid omamata seejuures eeliseid, mis on Afganistanis ja teistes sarnastes piirkondades makstavatel sõjaväelastel "lahingutasude" ja mittemaksustatava sissetuleku näol.

Seda kinnitab lepingut pikendada soovivate sõjaväelaste hulga vähenemine üksustes, mis on lõpetanud järjekordse rotatsiooniperioodi Euroopas või Lõuna-Koreas, märgib autor. 

2014. aasta alguseks vähenes Ameerika vägede suurus Euroopas 24 tuhande meheni. Maaväeüksuste hulk vähenes kahe brigaadini (173. õhudessantbrigaad Itaalias ja 2. ratsaväerügement Saksamaal).

Kuid Lääneriikide ja Venemaa vaheliste suhete halvenemise tõttu pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt, samuti seoses Ida-Ukraina konfliktiga otsustati NATO 2016. aasta tippkohtumisel paigutada neli paljurahvuselist lahingugruppi Balti riikidesse ja Poola.

Venemaa alaline esindaja NATO juures Aleksandr Gruško
© Sputnik / Григорий Сысоев

USA on Poolas paikneva lahingugrupi juhtriik. Lisaks paigutatakse 6 Euroopa riiki rotatsioonipõhimõttel Ameerika tankibrigaadi allüksused (kokku kuni 4500 meest staabi asukohaga Poolas) ja Belgia, Saksmaa ja Hollandi territooriumile relvastus, varustus ja lahingutehnika veel ühe USA maaväebrigaadi jaoks.

Venemaa peab USA sõjalist kohalolekut ja sõjalise võimekuse arendamist oma piiride vahetus läheduses ohuks ja suhtub sellesse negatiivselt. Moskva on teatanud, et ei näe sisulist erinevust rotatsioonipõhimõttel ja alaliselt paigutatavate väeüksuste vahel, mis on Venemaa-NATO põhiaktiga keelatud. Venemaa alaline esindaja NATO juures Aleksandr Gruško hoiatas, et alliansi selline tegevus kätkeb endas selget riski Euroopa julgeolekule ja see ei jää Venemaa vastuseta.

123
Tagid:
kohalolek, rotatsioon, lahingutasu, sõdurid, kaitseministeerium, Afganistan, Lõuna-Korea, Euroopa, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega