Vene saatkond Tallinnas

OSCE ja Vene saatkond kritiseerivad ajakirjanike akrediteeringuta jätmist

61
(Uuendatud 11:51 01.09.2017)
Venemaa saatkond Tallinnas kritiseeris teravalt Eesti ametivõimude otsust jätta akrediteeringuta Rossija Segodnja töötajad. Euroopa julgeoleku ja kootööorganisatsiooni (OSCE) meediavabadusega tegelev allüksus kutsus Eesti võime üles muutma otsust teabeagentuuri "Rossija Segodnja" korrespondentide akrediteerimisest keeldumise kohta

TALLINN, 31. august — Sputnik. "Eesti riigi võitlus Venemaa massiteabevahendite vastu ületab juba igasugused mõeldavad piirid," seisab Venemaa saatkonna avalduses, vahendas portaal Pealinn viitega BNS-le.

"Sarnaseid näiteid on arvukalt. Viimane selles reas oli [Eesti ametivõimude] otsus mitte anda Rossija Sevodnja ajakirjanikele akrediteeringut 7. —8. septembril Tallinnas toimuvale Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikule kohtumisele," kirjutas uudiste agentuur.

Saatkonna hinnangul õõnestab sarnane Venemaa ajakirjanike õiguste rikkumine Eesti eesistumise ajal Euroopa Liidu usaldusväärsust.

Teabeagentuur ja raadio Sputnik
© Sputnik / Игорь Руссак

Arvestades asjaolu, et organisatsioon Piirideta Reporterid paigutas tänavu Eesti maailma 180 riigi seas ajakirjandusvabaduselt 12. kohale, on Eesti ametivõimude käitumine eriti hämmastav ja silmakirjalik, seisab avalduses. Saatkond avaldas arusaamatust, kuidas Vene massiteabevahendite tagakiusamine ja nende tegevuse piiramine läheb kokku Piirideta Reporterite väärtuste ja põhimõtetega.

Saatkond tsiteeris avalduses prantsuse valgustusajastu filosoofi Voltaire'i ütlust: "Ma ei ole nõus Teie seisukohaga, aga oleksin valmis surema Teie õiguse eest seda väljendada", ning teatas, et Rossija Segodnja ajakirjanikele akrediteeringuta jätmine näitab, et sõnavabadus Eestis on valikuline.

"Eesti ametiasutused jätavad endale õiguse mitte akrediteerida ega käsitleda meediaväljaannetena kanaleid — Rossija Sevodnja kontserni kanalid, mille toimetused ei ole sõltumatud ja mis ei järgi head ajakirjandustava. Sama põhimõte kehtib ka Eestis läbiviidavate eesistumisürituste puhul," ütles Eesti eesistumismeeskonna pressiesindaja teisipäeval BNS-ile.

Vene välisministeerium avaldas teisipäeval "hämmeldust" Eesti otsuse üle mitte anda rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja töötajatele akrediteeringut Euroopa Liidu välisministrite 7.-8. septembri kohtumise kajastamiseks Tallinnas.

Välisministeerium rõhutas, et Tallinna rajatud takistused, sõltumata sellest, kas seda tehti omal algatusel või pärast konsulteerimist Brüsseliga, õõnestavad Euroopa Liidu autoriteeti.

Euroopa ajakirjanike föderatsioon koos Rahvusvahelise ajakirjanike föderatsiooniga avaldas 28. augustil Euroopa Nõukogu on-line platvormil teate RIA "Rossija Segodnja" ajakirjanike kaitseks Eesti esinduse poolse akrediteerimisest keeldumise eest.

Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni peasekretär Ricardo Gutiérrez mõistis Euroopa Liidu Eesti esinduse keeldumise võimaldada RIA "Rossija Segodnja" korrespondentide akrediteerimisest hukka, nimetades seda sammu "tõsiseks rünnakuks" sõnavabadusele.

"Nüüd levib väljakujunenud praktika kohaselt see teave kõikide Euroopa Nõukogu liikmesriikide esindajatele. Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland palub Eesti esindajatel anda seoses keeldumisega omapoolsed selgitused," teatas agentuurile RIA Novosti Euroopa ajakirjanike föderatsiooni peasekretär Ricardo Gutiérrez.

Venemaa ühiskondlik koda pöördub seoses Tallinna keeldumisega akrediteerida Venemaa ajakirjanikud EL välisministrite mitteformaalse kohtumise valgustamisele OSCE-sse, teatas ühiskondliku koja rahvadiplomaatia arendamise, humanitaarkoostöö ja traditsiooniliste väärtuste komitee esimees Jelena Sutormina.

"Me pöördume sellega seoses OSCE-sse. See pole Eesti võimude esimene keeldumine meie ajakirjanikele. Seekord on see lisaks veel ka täiesti põhjendamatu. Ma olen jahmunud, et Balti riikides nähakse Venemaa ajakirjanikes pidevalt mingit ohtu. Eesti võimud ignoreerivad pidevalt üht Euroopa riikide peamist demokraatiaprintsiipi – meediavabadust," ütles Sutormina agentuurile RIA Novosti.

Meenutame, et Eesti esinduse kohalik aparaat keeldus selgitusteta "mitteeuroopalikus" vormis akrediteerimast ka portaali Sputnik Eesti (käesoleval ajal selgitab portaal Brüsselis Euroopa Liidu Nõukogu suhtumist Eesti tegevusse).

Ka peaminister Jüri Ratas on lubanud, et Eesti valitsuse liikmed Sputnikule intervjuusid ei anna.

Eriteenistused dikteerivad poliitikutele, kellega suhelda >>

Euroopa julgeoleku ja kootööorganisatsiooni (OSCE) meediavabadusega tegelev allüksus kutsus Eesti võime üles muutma otsust teabeagentuuri „Rossija Segodnja" korrespondentide akrediteerimisest keeldumise kohta EL riikide välisministrite mitteametlikule kohtumisele.

Sellest räägitakse 30. augustil tehtud OSCE esindaja Twitteri postituses.

"Kutsun EL eesistujariiki Eestit üles muutma otsust kolme Venemaa ajakirjaniku akrediteerimisest keeldumise kohta EL riikide välisministrite mitteametlikule kohtumisele," kirjutas OSCE esindaja.

Ta viitas samuti OSCE meediavabaduse volinik (OSCE Representative on Freedom of the Media) Dunja Mijatoviči mullusele ettekandele, kus märgitakse, et välismaa ajakirjanike akrediteerimine on OSCE liikmesriikide kohustuste võtmeelement, mis tema hinnangul tihti vääriti mõistetakse.

61
Tagid:
eesistumine, välisministeerium, Vene Föderatsiooni saatkond, Sputnik, Rossija Segodnja, Margarita Simonjan
Teema:
Meedialahingud (290)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega