Peaminister Jüri Ratas arutas Lätis LNG terminaliga seonduvat

Ratas: Eesti riik maksumaksja rahaga projekte toetada ei soovi

46
(Uuendatud 20:10 11.08.2017)
Eesti peaminister Jüri Ratas, Läti peaminister Māris Kučinskis ja Leedu peaminister Saulius Skvernelis külastasid Inčukalnsi, et arutada regionaalse LNG terminali rajamisega seonduvat

TALLINN, 11. august — Sputnik. Tegemist oli peaministrite kolmanda gaasitaristu tuleviku alase kohtumisega, varasemalt on ühiselt külastatud Paldiskit ja Klaipėdat, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Визит Юри Ратаса в Латвию
© Фото : Jürgen Randma
Balti riikide peaministrid arutasid Lätis LNG terminaliga seonduvat

"Mul on hea meel, et olen koos Läti ja Leedu kolleegidega saanud külastada kõigi kolme Balti riigi gaasitaristuobjekte. Tegu on olnud vajalike kohtumistega fikseerimaks ühiseid seisukohti ning leidmaks parim lahendus gaasitaristu tuleviku osas," sõnas peaminister Ratas kohtumise järel.

Ratas arutab Lätis LNG terminaliga seonduvat >>

"Regionaalse koostöö tähtsust selles küsimuses ei saa alahinnata – tarneallikate mitmekesistamine ning stabiilse ja turvalise maagaasitarne tagamine on Balti riikide ühine huvi," lisas ta.

Peaministri sõnul toetab Eesti regionaalse LNG terminali plaanidega edasi liikumist.

"Oleme valmis arutama erinevaid koostööformaate, kuid toimiva gaasituru ja kulutõhusate taristuobjektide rajamise eeltingimuseks on Balti riikide ühised turutoimimise reeglid ning riigiabi andmise lõpetamine," lausus Ratas ning lisas, et Eesti riik maksumaksja rahaga projekte toetada ei soovi.

Edasistest sammudest kõneldes ütles peaminister, et projektiarendajate poolt on oluline pakkuda välja regionaalseid vajadusi rahuldav LNG taristu, mis võtaks arvesse nii Eesti ja Leedu terminaliprojekte kui Lätis asuvat maagaasihoidlat. "Balti riigid peavad tegema ühiseid pingutusi tagamaks väljapakutavale taristule Euroopa Liidu poolne kaasfinantseerimine," lausus Ratas.

Leedu loodab lõpetada gaasikõnelused >>

Regionaalne LNG terminal Soome lahe kaldal on üks element paketis, kus on ka Eesti-Soome vaheline gaasiühendus Baltic Connector ja Leedu-Poola vaheline gaasiühendus GIPL. See oluliste gaasi taristuprojektide nimekiri lepiti kokku juba 2013. aastal eesmärgiga siduda Balti riigid ja Soome EL ühtse gaasituruga ning luua võimalused gaasi tarneallikate mitmekesistamiseks.

Skvernelise sõnutsi, kui riigid suudavad kokku leppida, võiksid EL-i rahastust nõuelda Leedu ja Eesti terminal, samuti Inčukalnsi gaasihoidla Lätis.

"Kümme aastat on minu arvates aruteluks üsna pikk aeg, kuid need arutelud näivad pidurdavat tähtsaid energeetikaprojekte ja töid, ja Leedu ei saa seda endale lubada. Seepärast oligi ta sunnitud haarama vedelgaasi terminali rajamise küsimuses ohjad, nüüd on meil alternatiiv lahendada Leedu, Läti ja Eesti tarbijate küsimusi, see tähendab alandada gaasi hinda, saada sõltumatu, vaba gaasiturg," ütles Leedu peaminister kohtumise eel.

Energeetika — Eesti ja Leedu tüliõun >>

Peaminister Jüri Ratas külastas juunikuus Klaipedat, kohtumaks Läti ja Leedu peaministritega, et ühiselt arutada regionaalse LNG terminaliga seonduvat. Ratase visiit on osaks Balti valitsusjuhtide otsusest külastada kolme riigi erinevaid gaasiäriga seotud kohti. Külastati ühiselt ka Paldiskit, et tutvuda sealse planeeritava vedelgaasiterminaliga.

Euroopa Liidust saabus teade, et Alexela arendatav Paldiski LNG terminal rahalist toetust ei saa. Alexela taotles ligi 344 miljonit eurot maksva Paldiski LNG terminali projektile kuni 39-protsendilist tuge Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondilt, kirjutas Sputnik Eesti aasta alguses.

Alexela teatel oli otsuses viide Klaipeda ujuvterminalile ning selles märgiti, et eelmise aasta rahastusvoorust Soome ja Baltikume regionaalse LNG terminali jaoks toetust ei anta.

Paldiski LNG terminali asukohta tutvustav video:

46
Tagid:
regionaalne, LNG terminal, gaas, arutelu, Jüri Ratas, Leedu, Läti, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega