NАТО peasekretär Jens Stoltenberg

Stoltenberg: NATO ei soovi konfrontatsiooni Venemaaga

55
(Uuendatud 11:53 05.08.2017)
NАТО peasekretär Jens Stoltenberg teatas, et alliansi suhted Venemaaga on külma sõja aegadest saadik kõige keerulisemas faasis, kuid tunnistas vajadust dialoogi järele

TALLINN, 5. august — Sputnik. NАТО ei soovi külma sõda ja jätkab dialoogi otsimist Venemaaga, et üritada pingeid vähendada, teatas alliansi peasekretär Jens Stoltenberg telekanali CNN saates, vahendab RIA Novosti

Venemaa sõjaväelased
© Sputnik / Илья Питалев

Stoltenbergi sõnul ei näe NATO otsest ohtu ühelegi alliansi liitlase, kaasa arvatud Balti riikidele. Küll aga peab allianss Venemaa ja Valgevene poolt kavandatavaid sõjalisi õppusi Zapad 2017 "selgeks näiteks käitumisest, mida me täheldame juba mitu aastat ning millega kaasneb oma sõjalise jõu märkimisväärne suurendamine Venemaa poolt." 

NATO toob Zapadi ajaks Baltimaadesse lisavõimeid >>

"See on üks põhjustest, millest tulenevalt on NATO vastanud sellele oma kollektiivkaitse kõige suurema konsolideerimisega külma sõja aegadest arvates. Me oleme kolmekordistanud NATO reageerimisjõude, me oleme tugevdanud oma kohalolekut alliansi idaosas, me paigutasime neli lahinguüksust Baltimadesse ja Poolasse," tsiteerib Stoltenbergi InoTV.

NATO peasekretär nimetas alliansi suhteid Moskvaga külma sõja lõppemise hetkest peale kõige komplitseeritumateks, samas rõhutas peaekretär Stoltenberg, et allianss ei soovi "konfrontatsiooni Venemaaga, tegutsedes seetõttu tasakaalustatult ja proportsionaalselt."

"Me jätkame dialoogi otsimist Venemaaga, kuivõrd tegemist on meie suurima naabriga, kelleks ta ka jääb. Ja me peame üritama pingeid suhetes vähendada," lausus Stoltenberg kokkuvõtteks.

Seoses Venemaa väidetava kallaletungiähvardusega võtsid NATO riigid Varssavi tippkohtumisel vastu otsuse alliansi idatiiva ennenägematuks tugevdamiseks. 2017. aastal paigutab NATO Balti riikidesse ja Poolasse neli mitmerahvuselist pataljoni. Iga väeüksuse isikkoosseis võib ulatuda 800-st kuni 1200 meheni.

Eestisse saabunud NATO rahvusvahelise lahinguüksuse raamriigiks on Ühendkuningriik, Lätis on selleks Kanada, Leedus Saksamaa ja Poolas USA. Lisaks sellele saabus Poolasse USA õhujõudude brigaad. 

USA sõdurid Valgas
© Estonian Defence Forces http://pildid.mil.ee/

"Very important". NATO peasekretäril tõusid pataljonid >>

Moskvast on korduvalt teatatud, et seal ei olda huvitatud NATO-ga vastuseisu õhutamisest – ei Baltimaades ega kus iganes veel, ja on rõhutatud, et Venemaa ei tungi kunagi kallale ühelegi NATO riigile.

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul teatakse NATO-s suurepäraselt, et Moskval pole plaanis kedagi rünnata, kuid kasutatakse lihtsalt ettekäänet, et paigutada Venemaa piiride lähedusse rohkem sõjatehnikat ja pataljone.

Õppused Zapad kui uus ettekääne etteheideteks

NАТО ja Balti riigid ennekõike on vägagi mures septembris toimuvate Venemaa ja Valgevene ühisõppuste Zapad 2017 pärast. Kaitseminister Jüri Luik on korduvalt väitnud, et Moskva pidavat koguma õppustele "väga suure armee, räägitakse umbes 100 000 mehest." Kuskohast ta sellised andmed võttis, seda pole Eesti poliitik täpsustanud.

Gruško vastas Venemaa pihta suunatud süüdistustele >>

Pentagon on juba väitnud, et on õppuste Zapad 2017 tõttu mures. USA maavägede ülemjuhataja Euroopas Ben Hodges teatas, et manöövrite Zapad 2017 toimumise ajaks paigutatakse Balti vabariikide piiridele kolme üksuse jagu dessantväelasi, kokku kuni 600 meest.

13. juulil Brüsselis Venemaa–NATO Nõukogu istungil kujunes sõjaliste õppustega seotu keskseks teemaks. Et erinevaid insinuatsioone hajutada, korraldas Venemaa alliansi esindajatele briifingu, kus tõi esile väekoosseisude üldarvu, samuti manöövritel Zapad 2017 osalevate lennukite ja laevade koguarvu, aga ka Vene ja Valgevene sõjaväelaste arvu eraldi võetuna. 

NATO peasekretär Jens Stoltenberg teatas istungi tulemusi kokku võttes, et allianss oletab, et Venemaa– Valgevene õppustest Zapad 2017 võtab osa rohkem sõjaväelasi kui sai ametlikult teatatud.

Valgevene kutsus Eestit vaatlema õppust Zapad >>

Vene Föderatsiooni suursaadik Minskis Aleksndr Surikov oli eelnevalt teatanud, et õppustest võtab osa kuni 13 000 sõjaväelast, sealhulgas 3000 Venemaa sõjaväelast.

Juuli lõpul kutsus Valgevene pool Eesti, Läti ja Leedu kaitseministeeriumide esindajad tutvuma õppuste Zapad 2017 ettevalmistustega.

"Zapad 2017" — kingitus Baltimaade russofoobidele >>

55
Tagid:
konfrontatsioon, dialoog, suhted, Zapad-2017, NATO, Jens Stoltenberg, Venemaa