NАТО peasekretär Jens Stoltenberg

Stoltenberg: NATO ei soovi konfrontatsiooni Venemaaga

57
(Uuendatud 11:53 05.08.2017)
NАТО peasekretär Jens Stoltenberg teatas, et alliansi suhted Venemaaga on külma sõja aegadest saadik kõige keerulisemas faasis, kuid tunnistas vajadust dialoogi järele

TALLINN, 5. august — Sputnik. NАТО ei soovi külma sõda ja jätkab dialoogi otsimist Venemaaga, et üritada pingeid vähendada, teatas alliansi peasekretär Jens Stoltenberg telekanali CNN saates, vahendab RIA Novosti

Venemaa sõjaväelased
© Sputnik / Илья Питалев

Stoltenbergi sõnul ei näe NATO otsest ohtu ühelegi alliansi liitlase, kaasa arvatud Balti riikidele. Küll aga peab allianss Venemaa ja Valgevene poolt kavandatavaid sõjalisi õppusi Zapad 2017 "selgeks näiteks käitumisest, mida me täheldame juba mitu aastat ning millega kaasneb oma sõjalise jõu märkimisväärne suurendamine Venemaa poolt." 

NATO toob Zapadi ajaks Baltimaadesse lisavõimeid >>

"See on üks põhjustest, millest tulenevalt on NATO vastanud sellele oma kollektiivkaitse kõige suurema konsolideerimisega külma sõja aegadest arvates. Me oleme kolmekordistanud NATO reageerimisjõude, me oleme tugevdanud oma kohalolekut alliansi idaosas, me paigutasime neli lahinguüksust Baltimadesse ja Poolasse," tsiteerib Stoltenbergi InoTV.

NATO peasekretär nimetas alliansi suhteid Moskvaga külma sõja lõppemise hetkest peale kõige komplitseeritumateks, samas rõhutas peaekretär Stoltenberg, et allianss ei soovi "konfrontatsiooni Venemaaga, tegutsedes seetõttu tasakaalustatult ja proportsionaalselt."

"Me jätkame dialoogi otsimist Venemaaga, kuivõrd tegemist on meie suurima naabriga, kelleks ta ka jääb. Ja me peame üritama pingeid suhetes vähendada," lausus Stoltenberg kokkuvõtteks.

Seoses Venemaa väidetava kallaletungiähvardusega võtsid NATO riigid Varssavi tippkohtumisel vastu otsuse alliansi idatiiva ennenägematuks tugevdamiseks. 2017. aastal paigutab NATO Balti riikidesse ja Poolasse neli mitmerahvuselist pataljoni. Iga väeüksuse isikkoosseis võib ulatuda 800-st kuni 1200 meheni.

Eestisse saabunud NATO rahvusvahelise lahinguüksuse raamriigiks on Ühendkuningriik, Lätis on selleks Kanada, Leedus Saksamaa ja Poolas USA. Lisaks sellele saabus Poolasse USA õhujõudude brigaad. 

USA sõdurid Valgas
© Estonian Defence Forces http://pildid.mil.ee/

"Very important". NATO peasekretäril tõusid pataljonid >>

Moskvast on korduvalt teatatud, et seal ei olda huvitatud NATO-ga vastuseisu õhutamisest – ei Baltimaades ega kus iganes veel, ja on rõhutatud, et Venemaa ei tungi kunagi kallale ühelegi NATO riigile.

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul teatakse NATO-s suurepäraselt, et Moskval pole plaanis kedagi rünnata, kuid kasutatakse lihtsalt ettekäänet, et paigutada Venemaa piiride lähedusse rohkem sõjatehnikat ja pataljone.

Õppused Zapad kui uus ettekääne etteheideteks

NАТО ja Balti riigid ennekõike on vägagi mures septembris toimuvate Venemaa ja Valgevene ühisõppuste Zapad 2017 pärast. Kaitseminister Jüri Luik on korduvalt väitnud, et Moskva pidavat koguma õppustele "väga suure armee, räägitakse umbes 100 000 mehest." Kuskohast ta sellised andmed võttis, seda pole Eesti poliitik täpsustanud.

Gruško vastas Venemaa pihta suunatud süüdistustele >>

Pentagon on juba väitnud, et on õppuste Zapad 2017 tõttu mures. USA maavägede ülemjuhataja Euroopas Ben Hodges teatas, et manöövrite Zapad 2017 toimumise ajaks paigutatakse Balti vabariikide piiridele kolme üksuse jagu dessantväelasi, kokku kuni 600 meest.

13. juulil Brüsselis Venemaa–NATO Nõukogu istungil kujunes sõjaliste õppustega seotu keskseks teemaks. Et erinevaid insinuatsioone hajutada, korraldas Venemaa alliansi esindajatele briifingu, kus tõi esile väekoosseisude üldarvu, samuti manöövritel Zapad 2017 osalevate lennukite ja laevade koguarvu, aga ka Vene ja Valgevene sõjaväelaste arvu eraldi võetuna. 

NATO peasekretär Jens Stoltenberg teatas istungi tulemusi kokku võttes, et allianss oletab, et Venemaa– Valgevene õppustest Zapad 2017 võtab osa rohkem sõjaväelasi kui sai ametlikult teatatud.

Valgevene kutsus Eestit vaatlema õppust Zapad >>

Vene Föderatsiooni suursaadik Minskis Aleksndr Surikov oli eelnevalt teatanud, et õppustest võtab osa kuni 13 000 sõjaväelast, sealhulgas 3000 Venemaa sõjaväelast.

Juuli lõpul kutsus Valgevene pool Eesti, Läti ja Leedu kaitseministeeriumide esindajad tutvuma õppuste Zapad 2017 ettevalmistustega.

"Zapad 2017" — kingitus Baltimaade russofoobidele >>

57
Tagid:
konfrontatsioon, dialoog, suhted, Zapad-2017, NATO, Jens Stoltenberg, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega