Hispaania hävitajad Ämari lennubaasil

Piire rikkudes: NATO hävitajad jälitasid Läänemere kohal Venemaa õhujõudude lennukeid

102
(Uuendatud 14:13 02.08.2017)
NATO õhuvägede hävitajad jälitavad regulaarselt Venemaa lennukeid Läänemere kohal

TALLINN, 2. august — Sputnik. Hispaania õhujõudude hävitajad sisenesid Vene lennukite MiG-31 ja AN-26 jälitamise käigus põgusaks ajaks Soome õhuruumi. Sellest teatas RIA Novostile NATO ametliku esindaja kohuseid täitev Dylan White.

Tema sõnul sooritasid kaks Eestis Ämari lennuväebaasis baseeruvat F-18 Hornet tüüpi hävitajat teisipäeva hommikul väljalennu, et jälitada "tuvastamata sõjalennukeid Eesti õhuruumi vahetus läheduses".

Küsitlus

Kellel tuleb vabandust paluda, kui NATO ja Venemaa sõjalennukid Eesti õhuruumis, näiteks Vaindloo saare kohal õhus kokku põrkavad?
  • Eestil Venemaalt
    5.7% (3)
  • NATO-l Venemaalt
    7.5% (4)
  • Venemaal NATO-lt
    26.4% (14)
  • Venemaal riigilt, kellele kuulus NATO lennuk
    32.1% (17)
  • NATO riigil, kellele kuulus lennuk, Venemaalt
    1.9% (1)
  • Sellist olukorda ei juhtu mitte kunagi
    17.0% (9)
  • Keegi ei jõua vabandust paluda, sest algab sõda
    9.4% (5)
Hääleta: 1

"Jälitusoperatsiooni üleandmisel Soome hävitajatele sisenesid Hispaania lennukid juhuslikult Soome õhuruumi. NATO ülemjuhatus kõneles vahejuhtumist Soome õhuturbekeskusele, et parandada tegevuste edaspidist kooskõlastamist," selgitas olukorda alliansi esindaja.

Helsingist teatati, et F-18 tungimine riigi õhuruumi toimus ilma Soome võimudelt vastavat luba saamata.

Hullumeelne eksam Läänemere kohal >>

Venemaa kaitseministeeriumist rõhutati, et kaks MiG-31 ja AN-26 täitsid Läänemere neutraalvete kohal treeninglennu raamides õppeülesandeid ega rikkunud teiste riikide õhupiire.

Šoigu lennuki jälitamine

NATO õhuvägede hävitajad jälitavad regulaarselt Venemaa lennukeid Läänemere kohal.

Märkimisväärset järelkaja põhjustas juunis Poola hävitajate katse jälitada Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu lennukit. Vahejuhtum leidis aset ajal, mil Šoigu lennuk oli teel Kaliningradi oblastisse. Ministri lennukile "haakus sappa" hävitaja F-16, kuid tema ja Vene reisilennuki vahele "kerkis" saatemeeskonna hävitaja Su-27.

© Sputnik
Poola hävitajd jälitavad Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu lennukit.

Seepeale, kui Venemaa sõjalennuk oli tiibu kallutades Poola pilootidele oma relvastust "demonstreerinud", pöördusid poolakad kähku oma baasi tagasi.

Samasuguseid meetmeid rakendas allianss ka ministri lennu ajal Kaliningradist Moskvasse. Kuid sel korral jälitasid hävitajad Venemaa lennukit piisava vahemaaga ega üritanud talle läheneda.

Nagu Varssavist hiljem selgitati, täitis F-16 patrullimissiooni Läänemere riikide kohal olevas õhuruumis. Sõjaväelased olid saanud "häiresignaali" seoses Vene lennukite lähenemisega ja startisid neid jälitama vastavalt Põhja-Atlandi alliansi pädevuse raames sätestatud kohustustele.

Väärib märkimist, et see juhtum ei olnud Venemaa kaitseministri lennuki jaoks sugugi esimene. Samalaadne intsident toimus möödunud aasta märtsi lõpul – tookord aga ei söandanud Eurofighteri tüüpi hävitajad Šoigu lennukile läheneda ja jälitasid seda kahe kilomeetri kauguses.

NATO-st põhjendati oma pilootide tegevust sellega, et ministri lennukit Tu-154 saatnud Su-27 nende sidekutsungile ei vastanud.

Tavapärane praktika

Venema õhujõud sooritavad samuti regulaarseid saate- ja jälituslende NATO lennukite suhtes. Kaitseministeerium avaldab iganädalasi aruandeid, kus on esitatud statistika riigipiiri läheduses tuvastatud välismaiste lennukite kohta. Ainuüksi juulikuus tõusid Venemaa lennukid üle 20 korra õhku selleks, et tõkestada sanktsioneerimata sisenemisi Vene Föderatsiooni õhuruumi.

NATO kindral: õhuintsidentides ei ole märgata Venemaa vaenlikkust >>

Juunis teatati NATO-st, et Venemaale kuuluv Su-27 oli jälitamise eesmärgil sooritanud ameeriklaste luurelennukile RC-135 Läänemere kohal "ohtliku lähenemise". Pentagoni esindaja sõnul oli tegemist "ohtliku" lähenemisega tänu "suurele lähenemiskiirusele ja ebamugavuste põhjustamisele lennuki juhtimisel". Samas märkis Venemaa kaitseministeerium, et tema õhujõudude hävitaja tõusis õhku rutiinse ülesande täitmiseks sihtmärgi saatmisel neutraalvete kohal.

Kommenteerides lennukite sagedasi lähenemisi Läänemere kohal teatas NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et jälituslende sooritatakse reeglina meisterlikult ja ohutult ning tegemist on tavapärase praktikaga, mis on seotud lennumasinate tuvastustoimingutega.

102
Tagid:
piir, õhuruum, lennubaas, NATO, Soome, Vaindloo, Ämari
Teema:
Vaindloo saare õhuruumi mõistatus (12)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega