Venemaa alaline esindaja NATO juures Aleksandr Gruško

Gruško vastas Venemaa pihta suunatud süüdistustele

124
(Uuendatud 12:28 01.08.2017)
Venemaa alaline esindaja NATO juures Aleksandr Gruško vastas Venemaa pihta suunatud süüdistustele Baltimaade "tagasivallutamise" kavatsuses

TALLINN, 1. august — Sputnik. Gruško kõneles sellest, kuidas Venemaa reageerib NATO jõupingutustele idatiival, kommenteris Moskva süüdistamist kavatsustes sõjaliste õppuste ettekäändel tugevdada oma väekoondisi läänepiiridel ning rääkis ka venevastaste meeleolude vähenemisest Euroopas.

Ekspert: sõnad "erilisest tähelepanust" Leedule on ilmne liialdus >>

NATO peab lähimal poolaastal otsustama, kuhu edasi liikuda – kas jätkata sõjalise võimsuse suurendamist idatiival või siiski peatuda ja tegutseda lähtuvalt tegelikust julgeolekualasest olukorrast, teatas Venemaa alaline esindaja alliansi juures Aleksandr Gruško. Ta lisas, et NATO sammud pärast külma sõja lõppu ei ole andnud selles valdkonnas positiivseid tulemusi, edastab RIA Novosti.

"Juba lähimal poolaastal peab NATO endale selgeks tegema, kuhupoole edasi liikuda. Kas liikuda jõudude tugevdamise suunas võrreldes sellega, mille nad juba tänaseks on teostanud – selleks on nelja pataljonisuuruse lisaüksuse kohaletoomine ja paigutamine, selleks on lõputud roteerumised, husaarimarsid, taristute parandamine, ladude rajamine. Või siiski sellel piiril pidama jääda ja edaspidi tegutseda idatiival vastavalt sellele olukorrale, mis on julgeoleku valdkonnas tegelikult välja kujunemas," ütles Gruško.

Forbesi kolumnist: USA peab lõpetama Venemaast õuduslugude loomise >>

Tema sõnul ei ole kõik alliansi sammud "külma sõja" lõpule järgnenud perioodil andnud Euroopa julgeoleku tagamise seisukohast vähimaidki positiivseid tulemusi.

NATO riigid võtsid 2016. aastal Varssavis toimunud tippnõupidamisel vastu otsuse ennenägematuks jõudude tugevdamiseks oma idatiival. 2017. aastal paigutas NATO Balti riikidesse ja Poolasse neli mitmerahvuselist pataljoni.

Jõudude tugevdamist idatiival põhjendatakse NATO-s väidetava ohuga Venemaa poolt. Moskvast on korduvalt teatatud, et siin ei olda huvitatud NATO-ga vastasseisu õhutamisest – ei Baltimaades ega kus iganes veel, ning on rõhutatud, et Venemaa ei tungi kunagi ühelegi NATO riigile kallale. Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul teatakse NATO-s suurepäraselt, et Moskval pole plaanis kedagi rünnata, kuid väidetavat ohtu kasutatakse lihtsalt ettekäändena, et paigutada Venemaa piiride äärde üha rohkem sõjatehnikat ja pataljone.

250 õppust aastas

Gruško sõnul on "NATO keskendunud artiklile 5 – see on justkui võitlus suure vaenlasega, kelleks Euroopa mandril saab olla ainult üks riik – Venemaa Föderatsioon." Ta selgitas, et see võitlus ei väljendu üksnes heidutuspoliitikas, vaid ka sõjaväe ülesehituses, mis hõlmab ka sõjaliste õppuste läbiviimist.

Baltimaad on muutunud NATO sõjaväebaaside teenindusalaks >>

"Kui me vaatleme NATO aastast tegevustsüklit, kätkeb see endas keskeltläbi 250 sõjalist õppust. Kusjuures ainuüksi juulist novembrini korraldatakse 18 õppust," ütles Gruško.

Tema hinnangul on kõigi nende õppuste tagamõte selge – "selleks on idasuunaliste sõjaliste tegevuste harjutamine ja selleks on rotatsioonivägede pideva kohaloleku tagamine Venemaa piiride ääres. Teisisõnu, muudmoodi kui sõjaliseks musklimänguks meie riigipiiride lähedal seda nimetada ei sa," rõhutas ta.

Venemaa on juba reageerinud

Venemaa reageerib NATO tugevnemisele idas ja on juba teinud "kõik vajaliku selleks, et mis tahes sündmuste arengu korral oma huve julgeoleku valdkonnas kindlalt kaitsta," väitis Aleksandr Gruško.

Seejuures rõhutas Venemaa alaline esindaja NATO juures, et Venemaal pole tingimata tarvis kasutada sõjalisi õppusi Zapad 2017 oma väekontingentide arvukuse suurendamiseks läänepiiridel, seetarvis piisaks vaid väekontingendi suurendamisest Kaliningradi oblastis.

"Zapad 2017" — kingitus Baltimaade russofoobidele >>

"Räägitakse, et hommepäev tungime me Balti riikidele kallale ja millegipärast vallutame nad. Neid plaane seostatakse õppuste Zapad läbiviimisega, et ju me nende õppuste varjus seal midagi jõulist ette võtame," ütles Gruško.

"Tegelikult on see täielik jama, sest kui meil on vaja, ütleme, tugevdada väekoondist Kaliningradi oblastis, siis teeme seda ilma igasuguste õppusteta, see on meile kuuluv territoorium ja me tegutseme seal nii, nagu vajalikuks peame," rõhutas ta.

Valgevene ja Venemaa ühisõppused Zapad 2017 toimuvad 14. kuni 20. septembrini. Eeldatavalt võtab õppustest osa kuni 13 000 sõjaväelast. Zapad on ettekavandatud üritus, mida viiakse läbi kaks korda aastas. 

Riigikaitse nõukogu arutas Zapadiga seonduvat >>

NATO esindajad Balti riikides on juba korduvalt avaldanud oma kartusi seoses eelseisvate Venemaa–Valgevene õppustega Zapad 2017, mis leiavad aset septembris. Kusjuures Eesti endine kaitseminister Margus Tsahkna esines avaldusega, et Venemaa võivat kasutada õppusi tuhande sõjaväelase ümberpaigutamiseks tagamaks alalise kohaloleku Valgevenes, et anda NATO-le hoiatussignaal.

Eesti uus kaitseminister Jüri Luik on jätkanud oma eelkäija liini, väites, et Moskva kogub õppustele väga suure armee, räägitakse ligi 100 000 mehest." Eesti president Kersti Kaljulaid on oletanud, et Zapadi õppused valmistavad ette pinda rünnakuks NATO vastu.

Russofoobia on vähenemas

Samas leiab Gruško, et venevastased meeleolud NATO riikides on oma jõudu kaotamas, muuhulgas seetõttu, et allianss on tegelikult osutunud võimetuks tänaste ohtudega tulemuslikult võitlema. Gruško meenutas kallaletungi Jugoslaaviale, sissetungi Iraaki, Liibüa pommitamist, millest võttis osa ka NATO.

"Kõik see on viinud selleni, et Lääne-Euroopa ühiskond on väsinud kõigist nendest suurtest operatsioonidest, ja ühtlasi pole NATO näidanud oma suutlikkust võidelda uute ohtude ja riskidega – migratsiooni, terrorismi, organiseeritud kuritegevuse vastu," märkis Gruško.

Samal ajal rõhutas ta, et "üks peasekretäridest, kes on seda organisatsiooni viimase kümne aasta sees juhtinud, tunnistas otsekoheselt, et kui Ukraina kriisi poleks tekkinud, oleks tulnud see välja mõelda."

"Mis puudutab tänast olukorda, siis pole vähimatki põhjust kahelda, et NATO jätkab ikka sama liini. Kuid samas on ka näha, et see venevastane meelsus hakkab tasapisi oma jõudu kaotama, ka russofoobia ressursid on ammendumas," lausus Gruško.

USA peab liitlasi vasallideks

USA Kongressi poolt uue Venemaa-vastaste sanktsioonide seaduse vastuvõtmine kinnitas, et Washington suhtub oma liitlastesse Euroopas kui vasallidesse, teatas Venemaa alaline esindaja NATO juures Aleksandr Gruško telekanali Rossija 24 saates.

"See, mida tegi USA, antud juhul Kongress, ei ole üksnes hoop rahvusvahelisele õigusele, kaasaegsete rahvusvaheliste suhete süsteemi põhialustele, WTO reeglistikule, vaid see on ühtlasi tõsiseks löögiks transatlantilistele sidemetele," ütles Gruško.

Tema sõnul püüavad praegu õige paljud kokku rehkendada, millist majanduslikku kahju toob see seadus Lääne-Euroopa riikidele, kui palju nended kaotused maksma lähevad.

"Aga mulle tundub, et põhiline peitub muus – selles, et USA kinnitas ning näitas, et oma liitlastesse suhtub ta nagu vasallidesse," rõhutas alaline esindaja.

Forbesi kolumnist: USA peab lõpetama Venemaast õuduslugude loomise >>

USA Senat võttis 27. juulil vastu seaduse sanktsioonidest Venemaa, Iraani ja Põhja-Korea vastu. Nüüd saadetakse seadus president Donald Trumpile allkirjastamiseks. Uus piirangumeetmete pakett võib jõustumise korral osutuda 2014. aasta algusest arvates kõige ulatuslikumaks ja komplekssemaks. USA president Donald Trump on dokumendi lõppversiooni kätte saanud, nüüd on tal 10 päeva aega, et sellele alla kirjutada või see vetostada.

124
Tagid:
süüdistus, vallutamine, NATO, Aleksandr Gruško, USA, Balti riigid, Baltimaad, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega