NATO sõjaväelased Leedus

Ekspert: sõnad "erilisest tähelepanust" Leedule on ilmne liialdus

31
(Uuendatud 17:22 31.07.2017)
Ekspert kommenteeris Leedu presidendi sõnu riigile Washingtoni poolt osutatavast "erilisest tähelepanust" - tema arvates on tegemist mõningase liialdusega

TALLINN, 31. juuli — Sputnik. Valgevene ja Venemaa õppuste Zapad 2017 ajaks suurendab USA Leedus oma sõjalist kohalolekut, teatas riigi president Dalia Grybauskaitė. Strateegilise konjunktuuri keskuse ekspert Oleg Ponomarenko avaldas Sputniku raadiosaates arvamust, et selles plaanis on nii tehniline kui ka poliitiline komponent. 

Venemaa sõjaväelased
© Sputnik / Илья Питалев

"Zapadi õppuste ajal hakkab siin paiknema suuremal hulgal nii USA sõjaväelasi kui sõjatehnikat ning laevu ja õhuturbevägesid suurendatakse kahekordselt," lausus ta videousutluses.

Grybauskaitė sõnul annavad säärased meetmed tunnistust "erilisest tähelepanust", mida Washington piirkonnale osutab.

Valgevene kutsus Eestit vaatlema õppust Zapad >>

Praegu täidavad Leedus õhuturbemissiooni neli Poola hävitajat F-16. Nagu Leedu president nentis, saabuvad sügise hakul Šiauliai lennuväebaasi USA õhuvägede lennukid.

Õppused Zapad 2017 toimuvad 14.–20. septembrini Valgevene territooriumil.

Eelnevalt on hulk NATO riike väljendanud seoses manöövritega oma murelikkust. Nii valmistati Leedu kaitseministeeriumis ette aruanne ohtudest rahvuslikule julgeolekule, mille puhul erilist rolli etendavad nimelt eelseisvad õppused. 

"Zapad 2017" — kingitus Baltimaade russofoobidele >>

Minskis nimetati seda ettekannet oletustele rajatuks ja keelduti seda kommenteerimast. Kremlis rõhutati, et Leedu eriteenistuste avaldus kujutab endast välispidiselt pealesurutud totaalse russufoobia ilmingut.

Hiljem teatas Läti välisminister Edgars Rinkēvičs, et pärast läbirääkimisi oma Valgevene kolleegiga Minskis on ta kõikidele Zapad 1017 teemalistele küsimustele vastused saanud. Samas nimetati USA Riigidepartemangus Venemaa ja Valgevene ühisõppusi "tavaliseks asjaks".

Oleg Ponoimarenko leiab, et USA Riigidepartemangu avalduses on kaks komponenti.

Baltimaad on muutunud NATO sõjaväebaaside teenindusalaks >>

"Igasugused õppused pakuvad iseendast vastavat huvi luureteenistustele. Seetõttu ma arvan, et kohaloleku suurendamine on seotud nimelt nende komponentidega, millest võib ammutada teatud informatsiooni, õppusi jälgida. Mis puudutab Riigidepartemangu avaldust, siis selles osas usun, et tegemist on nii poliitilise kui ka tehnilise küsimusega," sõnas Ponomarenko.

"Kuna õppused on ulatuslikud, hakkab õhuruumis viibima rohkem lennukeid ja NATO sõjaväelased seavad endale samuti teatud ülesanded, kui olukord õhuruumis muutub tavapärasest erinevaks. Seega on tegemist tehnilise huviga. Ja muidugi ka poliitika: me oleme teatud jõud valvekorda seadnud, me jälgime olukorra kjujunemist. Seega poliitilisest vaatevinklist on olemas "pingeid ülesküttev" element," ütles Oleg Ponomarenko Sputniku raadiosaates.

NATO toob Zapadi ajaks Baltimaadesse lisavõimeid >>

"Baltikum on minu meelest USA jaoks üks, ent küllaltki piiratud tähelepanu objekt. Selge see, et mingisuguseid tõsiseid sõjalisi üritusi vaevalt küll nii poliitilistel kui muudel kaalutlustel ette võtma hakatakse. Sellestsamast sõjalisest vaatenurgast lähtudes: kui käsitleda puhtteoreetiliselt võimalikku konflikti NATO ja Venemaa vahel, siis ei ole need riigid (Baltikum) väekontingentide paigutamiseks sugugi mugavad, nad saavad otsekohe ära lõigatud, kuna seal säilib vaid väikeste NATO väekontingentide vormiline kohalolek," ütles Ponomarenko.

"Ma arvan, et iseenesest ei vääri see piirkond USA jaoks seda, et talle mingit rõhku asetada. Seetõttu, nagu mulle tundub, jääb kõik enam-vähem nii, nagu on, seda vähemalt lähemaks ajaks," leiab ekspert.

31
Tagid:
tähelepanu, ekspert, õppused, Zapad-2017, NATO, Oleg Ponomarenko, Dalia Grybauskaitė, USA, Leedu
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega