Soome suursaadik Venemaal Mikko Hautala Soome-Venemaa suhetest

Erinevalt Baltimaadest arendab Soome Venemaaga dialoogi

37
Venemaal ja Soomel on ühine ajalugu, mis aitab kahel riigil vaatamata keerulisele rahvusvahelisele olukorrale teineteist mõista, Moskva ja Helsingi on õppinud rääkima teineteisega "nagu täiskasvanud", teatas Soome suursaadik Venemaal Mikko Hautala

TALLINN, 26. juuli — Sputnik. Soome suursaadik Venemaal Mikko Hautala kõneles Vladimir Putini Soome-visiidi eel intervjuus väljaandele Kommersant, millised teemad tulevad kahe presidendi kohtumisel arutlusele, kuidas edenevad läbirääkimised lennuohutuse üle Läänemere piirkonnas, kas on oodata Soome astumist NATO-sse ning mispärast ei võiks Balti riigid rajada Moskvaga samasuguseid suhteid, nagu seda on teinud Soome.

Venema president Vladimir Putin külastab Soomet 27. juulil president Sauli Niinistö isiklikul kutsel. Visiit on pühendatud Soome riikliku iseseisvuse 100. aastapäevale ja leiab aset Savonlinnas, kus toimub ka rahvusvaheline ooperifestival Suure Teatri artistide osavõtul.

Ekspert: Venemaal pole vajadust mobiliseerida Soome venekeelset elanikkonda >>

Soome suursaadiku sõnul on oodata, et presidentide Vladimir Putini ja Sauli Niinistö kohtumisel arutatakse ulatuslikku küsimuste ringi, sealhulgas riikidevahelisi erimeelsusi seoses Ukrainaga, pingeid Venemaa ja Euroopa Liidu vahel, mille liikmeks Soomegi on, piirkonna julgeoleku küsimusi ja teisi teemasid.

Lennuohutus Läänemere kohal

Suursaadiku sõnul on töörühma osalised jõudnud kokkuleppele töötada välja käitumissoovitused sõjaväelenduritele Läänemere õhuruumis, samuti on nad koostanud nimekirja kontaktisikutest, kes neid küsimusi kureerivad ja saavad kiirkorras aidata üht või teist olukorda klaarida. Lisaks sellele on arutatud ka sõjaväelennukitel transponderite kasutamist ning diplomaadi andmete kohaselt on selles küsimuses isegi teatavat edu saavutatud. 

Ilma transponderiteta meie peades >>

Hautala märkis ühtlasi, et Helsingi on valmis korraldama kolmanda kohtumise. "Võib-olla isegi juba käesoleval aastal, kuid see oleneb vastava töörühma liikmetest," lisas suursaadik.

Venemaa presidendi lennuk
© Sputnik / Антон Денисов

Eelnevalt kutsus Venemaa kaitseministeerium Moskvasse kolme Balti riigi esindajad ning Poola, Soome ja Rootsi esindajad arutamaks lennuohutuse tagamist Läänemere kohal. See algatus oli jätkuks Soome presidendi Sauli Niinistö ettepanekule keelustada väljalülitatud tuvastusseadmetega sõjaväelennukite lennud Läänemere piirkonnas. 

Selle ettepaneku esitas Soome president kohtumisel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga 2016. aasta juuli algul. Venemaa riigipea nõustus oma Soome kolleegi ettepanekuga ja andis käsu seada see küsimus Venemaa ja NATO Brüsseli-kohtumise päevakorda.

Kuid NATO riigid, kaasa arvatud Eesti, on Moskva ettepaneku töötada Helsingi ideed järgides ühiselt välja meetmed vahejuhtumite välistamiseks Läänemere ja Läänemere õhuruumis tagasi lükanud.

Üllatusi NATO liikmesuse osas oodata ei tasu

Soome ei kaalu praegusel hetkel NATO-sse astumise küsimust, kuid ei välista seda tulevikus, teatas suursaadik Mikko Hautala.

"Iga riik on huvitatud sellest, et tal oleks erinevaid tegutsemisvõimalusi, seetõttu ütleme me alati, et välistada seda ei või, kuid praegu see küsimus päevakorral ei ole," rõhutas diplomaat.

"Putini lennuk" tiirutas tükk aega Helsingi kohal >>

"Enne sedavõrd mastaapse otsuse langetamist tuleb väga tähelepanelikult ja sügavuti uurida ühiskonna hoiakuid ja vajadusi, hoolikalt kaaluda kõiki plusse ja miinuseid. Ühesõnaga, tahaksin öelda: vaevalt küll selles plaanis mingeid üllatusi lähemas tulevikus oodata tasub. Ettearvamatu välis- või julgeolekupoliitika ei ole Soomele sugugi omane," märkis Hautala.

100 aastast on piisanud, et "nurki maha lihvida"

Intervjuus Soome suursaadikuga puudutati ka Venemaa ja Balti riikide vaheliste keeruliste suhete küsimust. Ajakirjanikud küsisid diplomaadilt, mispärast Soome, kes samuti piirneb Venemaaga ja keda naabriga seob samuti komplitseeritud ajalugu, on suutnud rajada Moskvaga head suhted, Eesti, Läti ja Leedu aga mitte. Sellele küsimusele vastas Hautala, et Helsingi ja Moskva on õppinud suhtlema nagu täiskasvanud. 

Eesti väljakutse neutraalsele Soomele >>

"Jah, teil on selles osas õigus, et meil on keeruline ühine ajalugu, kuid see ajalooline kogemus, kui tahes keerukas see ka poleks, aitab meil teineteist paremini mõista. Me oleme õppinud suhtlema nagu täiskasvanud. Pealegi oleme me teadlikult säilitanud suhteid kõigil tasanditel, sealhulgas ka presidentide tasandil. Igas olukorras. See on väga tähtis. Stabiliseerivat rolli etendavad ka tihedad majandussuhted. Aktiivne kultuurialane koostöö ja turismi areng mängivad samuti olulist rolli," märkis suursaadik.

Kuigi Venemaal ja Soomel on erimeelsusi, on kahel riigil "olnud piisavalt aega, et teineteisega kohaneda – 100 aastat," ütles Hautala.

"Ja me looame, et vaatamata keerulisele rahvusvahelisele olukorrale selles plaanis midagi ei muutu," lausus diplomaat lõpetuseks.

Artistid laulsid Venemaa ja Soome piiril "Katjušat" >>

37
Tagid:
dialoog, intervjuu, visiit, NATO, Mikko Hautala, Sauli Niinistö, Vladimir Putin, Baltimaad, Läänemeri, Soome, Balti riigid, Venemaa