Ministrid kinnitasid Euroopa toetust Pariisi kokkuleppele, illustratiivne foto

Ministrid kinnitasid Euroopa toetust Pariisi kokkuleppele

19
(Uuendatud 11:05 15.07.2017)
Euroopa Liidu keskkonnaministrite mitteametliku kohtumise teisel päeval Tallinnas kinnitasid ministrid veelkord Euroopa vankumatut toetust Pariisi kokkuleppele

TALLINN, 15. juuli — Sputnik. "Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 40% ning sellest lubadusest peame me kinni. See ei ole alati lihtne, kuid pikas perspektiivis on see kasulik nii meie planeedile kui ka inimeste heaolule ning konkurentsivõime jaoks," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler, vahendab Keskkonnaministeerium. 

Saksa kantsler Angela Merkel G20 tippkohtumisel
© Sputnik / Михаил Климентьев

"Ka G20 riikide liidrid kinnitasid nädal tagasi toimunud tippkohtumisel, et majanduskasv ja keskkonnahoid peavad käima käsikäes ning Pariisi kokkulepet tagasi ei pöörata," lisas Kiisler.

G20 liidrid: Pariisi kliimalepe on pöördumatu >>

Kiisler märkis, et ka Eesti eesistumise prioriteedid aitavad kaasa Pariisi kokkuleppe rakendamisele. Prioriteetideks on muu hulgas ka EL-i kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemi reform, kauplemissüsteemi väliste sektorite heite vähendamine ning puhta energia paketiga edasiminek.

Ministrid rõhutasid, et kliimamuutustega võitlemisel on oluline roll koostööl. Sellesse peavad panustama kõik: avalik sektor, kohalikud omavalitsused ja kogukonnad.

Euroopa Kliima Sihtasutuse tegevjuht Laurence Tubiana, Royal Dutch Shelli president Charles O. Holliday ning suursaadik Seyni Nafo jagasid oma kogemusi ja teadmisi kodanikuühiskonna, erasektori ja arenguriikidega koostöö kohta.

Keskkonnaminister Kiisler ütles, et Euroopa Liit jätkab rahvusvahelisse kliimakoostöösse investeerimist, et vähendada kliimamuutustega seotud riske. 2015. aastal eraldasid Euroopa Liit ja selle liikmesriigid kokku 17,6 miljardit eurot. 

Pomerants: Pariisi leppe jõustmine nõuab tegevusi >>

"Kliimamuutuste tagajärgedega võitlemisel ei tohiks ükski riik jääda üksi. Lõpuks mõjutab see meid kõiki, " lisas Kiisler. "See põhimõte peaks olema juhiseks novembris toimuvatel rahvusvahelistel kliimaläbirääkimistel Bonnis."

EL-i positsioonid Bonni kliimakonverentsiks kinnitatakse oktoobris toimuval keskkonnaministrite nõukogul.

Üheksateist G20 liidrit ei jaga USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni kliimapoliitikat, ütles Saksa kantsler Angela Merkel Hamburgis. Merkeli sõnul kinnitasid need 19 liidrit, et Pariisi kliimalepe on pöördumatu, ent USA positsiooni nimetas ta kahetsusväärseks.

USA president Donald Trump teatas, et viib USA Pariisi kliimaleppest välja, vahendas Sputnik Eesti suve alguses. Trump ütles, et Pariisi kliimalepe on näide sellest, kuidas Washington on liitunud kokkuleppega, mis seab USA ebasoodsasse olukorda võrreldes teiste ettevõtetega, mis saavad sellest kasu.

"See lepe mitte ainult ei sea meie kodanikele karme majanduspiiranguid, vaid see ei vasta ka meie ideaalidele. Inimesena, kes sügavalt hoolib keskkonnast — ma tõesti hoolin —, ei saa ma südametunnistuse järgi toetada lepet, mis karistab USA-d ja seda see teeb," rääkis president.

Pariisi kliimalepe jõustus >>

2015. aasta detsembris toimunud Pariisi kliima konverentsil (COP 21) võtsid 195 riiki vastu globaalse, õiguslikult siduva kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks. 

Kokkulepe näeb ette globaalse tegevusplaani ohtlike kliimamuutuste ärahoidmiseks eesmärgiga hoida ülemaailmne keskmine temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C. Selleks lasub riikidel kohustus võtta meetmeid oma saastenumbrite (õhku paisatavate kasvuhoonegaaside heitkoguste) tuntavaks vähendamiseks. 

Jäätmed võivad olla väga väärtuslik ressurss >>

EL keskkonnaministrid arutasid mitteametlikul kohtumisel Tallinnas ka ökoinnovatsiooni ja jätkusuutlikumale eluviisile ülemineku kiirendamise teemadel, vahendas Sputnik Eesti eile.

Üks ÜRO kestliku arengu eesmärkidest on jätkusuutlikud tarbimis- ja tootmisharjumused. Selle saavutamiseks tuleb senine lineaarne majandusmudel, mis toimib põhimõttel võta-tooda-raiska, asendada ringmajanduse mudeliga, kus rõhk on ressursside ja materjalide taaskasutusel ja korduskasutusel. Ringmajandus vajab ka uuenduslikke disaini- ja tootmismeetodeid, korralduslikke süsteeme ja ärimudeleid

Eesti firma muudab Biškeki prügimäe pargiks >>

19
Tagid:
loodus, keskkond, kliima, toetus, Pariisi kliimalepe, Keskkonnaministeerium, G20, Siim Kiisler, Euroopa, Eesti, Tallinn
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega