Venemaa uuel tankil T-14 Armata on uus aktiivkaitsesüsteem

Kas NATO peaks "Armatat" kartma?

285
(Uuendatud 08:12 09.07.2017)
Venemaa uuendused tankisõja valdkonnas sundisid Norrat välja vahetama seni relvastuses olnud tankitõrjerelvad

Jonathan Marcus, BBC kaitsepoliitika ekspert

Venemaa uuel tankil T-14 "Armata" on uus aktiivkaitsesüsteem (Active protection system — APS), mis tekitab probleeme tervele tankitõrjerelvade põlvkonnale, sealhulgas ka Norra maaväe relvastuses olevale Ameerika päritolu tankitõrjeraketile Javelin.

Sellest rääkis Briti brigaadikindral Ben Barry Londoni rahvusvahelisest strateegiliste uuringute instituudist (International Institute for Strategic Studies).

Tankid Armata.
© Sputnik / Владимир Астапкович

APS võib muuta praegu relvastuses olevad tankitõrjerelvad vähemefektiivseks, kuid tegelikult ei muretseta paljudes lääneriikides selle pärast eriti.

Vene kaitseministeerium näitas kaadreid "Armatast" >>

Mõnedes riikides uurivad ja katsetavad teadlased eesmärgiga varustada sellise aktiivkaitsesüsteemiga ka oma soomustehnika. "Kuid seejuures ei arvesta nad soovimatuid tagajärgi oma tankitõrjerelvadele," märkis Barry.

Norra on üks esimesi selle probleemi kallale asunud NATO riike. Tema viimases, 200-350 miljoni krooni (24-42 miljoni dollari) mahus relvaostukavas nähakse ette vahendid tankitõrjerakettide Javelin väljavahetamiseks, et "säilitada raske soomustehnika efektiivne tõrjevõimekus".

Tuleb soetada tankitõrjerakett, mis APS-st läbi tungib. 

Kuidas APS töötab:

1. Vastane laseb tanki suunas välja tankitõrjeraketi.

2. Seadmed fikseerivad raketi lähenemise.

3. Jälgimisradar arvestab välja raketi kulgemistrajektoori.

4. APS laseb välja vastulaengu.

5. Vastulaenguga tankitõrjerakett hävitatakse.

APS on järjekordne etapp igaveses mürk-vastumürk olelusvõitluses.

Selles vastasseisus on eduseisus kord üks kord teine element. Kunagi polnud lahinguväljal vastast turvistes ja raudrüüdes rüütlitele. Kuid tulirelvade areng ja levik lõpetas raudrüüdes ülikute ülemvõimu.

Kas Venemaa kujutab ohtu NATO-le >>

Teise maailmasõja aegadest on lahinguvälju valitsenud kaasaegsed rüütlid — soomustatud lahingumasinad – tankid.

Loomulikult võib tanki hävitada vastase tankide suurtükitulega. Kui teil on piisavalt võimas suurtükk ja suure lennukiirusega mürsk, võite te sellega läbistada ka kõige paksema soomuse. Tankid on haavatavad ka teiste relvasüsteemidega. Nende vastu võitlemiseks ongi aktiivkaitsesüsteemid mõeldud. 

Pärast Teist maailmasõda tekkis terve perekond kergeid ja mobiilseid tankitõrjerelvi. Kuna neid kasutab jalavägi, pole neil tankisoomuse läbistamiseks vaja kiirust ega massi. Kasutatakse keemilist reaktsioon. Nendes süsteemides tekitab tanki soomuse tabades kumulatiivjuga, mis läbib tankisoomuse ja tungib tanki sisemuse.

Т-14 Armata
Министерство обороны РФ

Tankikonstruktorid püüavad omakorda luua sellistele relvasüsteemeidele tõrjemeetmeid. Selleks on reaktiivpaneelid, mis nende tabamisel lõhkevad väljaspool tanki soomuskatet ja hävitavad kumulatiivlaengu enne, kui see soomust läbistada jõuab ning täiendavad soomuskihid, mille tõttu tankitõrjerelva laeng lõhkeb väljaspool tanki sisemust.

Kuhu antakse esimesed "Armatad" >>

AKS-s kasutataks täiesti uut kontseptsiooni. Sisuliselt on tegemist radaritega varustatud tankitõrjeraketitõrje süsteemiga, mis on võimeline tuvastama läheneva tankitõrjeraketi ja vastutulistatava laenguga selle kas hävitama või kõrvale juhtima. 

Selle valdkonna liidriks on tõusnud Iisrael. Viimastel katsetustel Gazas osutus tankidele Merkava paigaldatud APS üsnagi edukateks.

Ameeriklased uurivad Iisraeli aktiivkaitsesüsteemi tõhusust oma programmi Trophy raames. Asja vastu on ilmutanud huvi ka Ühendkuningriik, hollandlased aga on otsustanud varustada oma lahingumasinad Iisraeli tõrjesüsteemidega.

Illustratiivne foto
© Estonian Defence Forces http://pildid.mil.ee/

Soomukid, millele on paigaldatud aktiivkaitsesüsteemid, võivad tõrjuda ka paljusid teisi relvasüsteeme alates kantavatest RPG tankitõrjerelvadest lõpetades kaasaegsete tankitõrjerelvadega nagu Venemaa "Kornet".

Sõda 2023 — tuli vaba. I osa >>

Briti kindral Ben Barry märgib, et seoses Venemaal ilmunud aktiivkaitsesüsteemiga tuleb ka NATO relvastuses olevate tankitõrje relvasüsteemide moderniseerimisega tegelda. Norra on juba astunud selles osas konkreetseid samme ja teistel NATO riikidel tuleb teha sedasama.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

285
Tagid:
tankitõrjerelv, tank, analüütika, sõjaväemasin, APS, Javelin, T-14 "Armata", BBC, NATO, Jonathan Marcus, Norra, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega