Eesti on EL Nõukogu eesistuja 1. juulist kuni 31. detsembrini 2017. aastal

Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik

59
(Uuendatud 10:21 01.07.2017)
Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik 2017. aasta juulist detsembrini, aidates poole aasta jooksul kujundada EL-i nõukogu seisukohti ning juhtides töörühmade tööd

TALLINN, 1. juuli — Sputnik. Euroopa Liidu Nõukogu (ja selle eelkäijate) eesistujariigid on vahetunud iga poole aasta takka juba 1958. aastast, Eestile eelneb 2017. aasta esimesel poolel Malta ja järgneb 2018. aasta algul Bulgaaria. Eesti kuulub ühte eesistumistriosse Bulgaaria ja Austriaga, seisab Eesti EL-i Nõukogu eesistumise kodulehel

Eesti eesistumise prioriteedid ja sümbol

Eestil kui eesistujariigil on neli prioriteeti: avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa, turvaline ja kaitstud Euroopa, andmete vaba liikumine ja digitaalne Euroopa ning kaasav ja kestlik Euroopa. Loe täpsemalt Eesti eesistumise prioriteetidest.

Nõukogu eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Kolm järjestikust eesistujariiki lepivad kokku ühisprogrammis, et kindlustada oluliste teemade käsitlemine 18 järjestikuse kuu jooksul. Eesti, Bulgaaria ja Austria ühisprogramm kinnitati 20. juunil 2017 üldasjade nõukogus.

Vahetult enne eesistumise algust valmib Eesti eesistumise sisuprogramm, mis koondab kõik teemad, millele Eesti rohkem tähelepanu tahab suunata. 

Eesistumisest ja Eestist kõneleb Eesti tasakaalu kujundi ning looduse ja digiühiskonna ühendamise kaudu. Loe täpsemalt Eesti eesistumise sümbolist ja Eesti eesistumise loost

Välisprogramm ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamine

Eesti ELi nõukogu eesistumise ja EV100 rahvusvaheline programmi eesmärk on tutvustada Eestit maailmas laiemalt. Programmiga toetatakse enam kui 150 kultuuri, hariduse-, teaduse ja tehnoloogiateemalise ürituse toimumist välisriikides 2017. ja 2018. aastal. Üritused valiti välja ligi 400 ettepaneku hulgast.

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise avas suurejooneline vabaõhukontsert. Neljapäeval, 29. juunil toimus Vabaduse väljakul Eesti Euroopa Liidu Nõukogu algust tähistav tasuta kontsert ja piknik. Kahel laval esinesid õhtu läbi Eesti armastatud muusikud ja kollektiivid, kokkutulnuid tervitasid Euroopa Ülemnõukogu president Donald Tusk, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas.

Eestis toimub 223 sündmust

Eesistujariik korraldab liikmesriikide valitsusi esindava Euroopa Liidu Nõukogu istungeid ja ligi 200 töörühma tööd, esindab Nõukogu tervikuna ning kaitseb selle seisukohti läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja Parlamendiga.

Algselt Eesti Vabariigi 100. aastapäevale 2018. aastal planeeritud eesistumisperiood tuli ootamatult poole aasta võrra ettepoole, kui rahvahääletuse tulemusel võeti Suurbritannias vastu otsus Euroopa Liidust lahkumiseks ning seetõttu tühistati 2016. aastal Suurbritannia eesistumine 2017. aasta teisel poolaastal.

Suurbritannia loobumisega seoses kaaluti ka võimalust jagada periood Eesti ja Malta vahel, pikendades kummagi eesistumist kolme kuu võrra, kuid sellest lahendusest siiski loobuti. 

Eesistumise korraldusmeeskonda juhib Piret Lilleväli, Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja. Eesti eriesindaja Nõukogu eesistumise ajaks on Eesti senine alaline esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas, kelle ülesandeks saab esindada Eestit Euroopa Parlamendi plenaaristungitel, kaitstes seal EL-i Nõukogu ühiseid seisukohti.

Kokku on eesistumisega seotud ligi 1300 inimest, kellest umbes 300 pakuvad tugiteenuseid, enamik aga tegutseb ekspertidena. Uusi töökohti luuakse siiski vaid umbes 300, neist kolmandik Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Brüsselis. Enamjaolt suunatakse eesistumisega tegelema juba varem riigisektoris töötavad inimesed. 

Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ettevalmistused algasid 2012. aastast. 2015. aastal valmis eesistumise tegevuskava ning selle põhjal ka keskne eelarve vajalikeks tegevusteks. Eesistumise ettevalmistusi koordineerib Riigikantselei.

Eesistumisega seoses leiab Eestis aset 223 sündmust, neist 11 toimub ministrite tasemel. Ürituste peamine toimumiskoht on Tallinna Kultuurikatel, väljaspool Tallinna toimuvast 9 sündmusest enamik leiab aset Tartus Eesti Rahva Muuseumis.

Brüsselis toimub eesistumise ajal üle 2000 kohtumise. Riigikogu kavatseb Eestis seoses eesistumisega korraldada seitse üritust, millest ELi parlamentide peasekretäride istung ja ELi spiikrite konverents jäävad 2018. aasta esimesse poolaastasse.

Eesistumise eelarves on 75 miljonit eurot, sellele lisandub 3 miljonit eurot koolitusteks Euroopa Sotsiaalfondist.

Allikas: Vikipeedia

59
Tagid:
eesistujariik, prioriteet, avamine, eesistumine, Euroopa Nõukogu, EL, Eesti
Teema:
Eesti - Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja (145)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega