Peaminister Jüri Ratas kohtus Berliinis Angela Merkeliga

Peaminister kohtus Berliinis Angela Merkeliga

36
(Uuendatud 17:08 15.06.2017)
Peaminister Jüri Ratas kohtus Saksamaa liidukantsler Angela Merkeliga; kohtumise teemade hulgas olid rändeküsimused, julgeolek, siseturu ja sotsiaalvaldkonna reguleerimine ning kliima- ja energiapoliitika

TALLINN, 15. juuni — Sputnik.  Samuti tutvustas peaminister liidukantslerile Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise prioriteete. Peaminister ütles kohtumisel Angela Merkeliga, et turvaline ja edukas Euroopa on mõlema riigi huvides ning selle kindlustamisele aitab kaasa ühtne, tugev ja majanduslikult edukas Euroopa Liit, vahendab valitsuse kommunikatsioonibüroo. 

Премьер-министр Юри Ратас и канцлер Германии Ангела Меркель во время встречи в Берлине
© Фото : Ave Tampere
Peaminister Jüri Ratas kohtus täna Berliinis Saksamaa Liidukantsler Angela Merkeliga

"Oleme tänulikud Saksamaa suure panuse eest Balti regiooni julgeolekusse nii Euroopa Liidus kui NATO-s. Mul on hea meel, et Saksamaa on pühendunud 2% SKP-st kaitsekulutuste eesmärgi saavutamisele. Saksamaa on kindlasti üks Eesti tähtsamatest liitlastest aga ka kaubanduspartneritest," rääkis peaminister.

"Soovime Eesti eesistumise ajal hoida Euroopa Liitu otsustusvõimelisena, ühtsena ning saavutada kõigi eurooplaste jaoks käegakatsutavaid tulemusi," märkis Ratas. "Et Euroopa Liit liiguks edasi ja teeks seda ühtsena, peame leidma tasakaalu erinevate huvide vahel, mis mitmete keeruliste teemade puhul esile on kerkinud."

Премьер-министр Юри Ратас и канцлер Германии Ангела Меркель во время встречи в Берлине
© Фото : Ave Tampere
Peaminister Jüri Ratas kohtus Berliinis Angela Merkeliga

Ratas ja Merkel tunnustasid kohtumisel 30-ndat juubelit pidavat Erasmuse programmi, mis on näide suurepärasest Euroopa koostööst noorte maailmapildi avardamisel ja uute teadmiste pakkumisel.

Rändekriisist rääkides rõhutas Ratas, et selle haldamisel on oluline Euroopa Liidu välispiiride kaitse tugevdamine ja kontrolli hoidmine. "Euroopat ei ole võimalik ega ka vajalik lukku keerata, aga piiriturvalisust toetav nii füüsiline kui digitaalne suutlikkus peab muutuma tugevamaks," lausus ta.

"Peame kasutama kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi ning parandama riikidevahelist infovahetust, samuti tuleb parandada ühiste otsuste täitmist." Peaminister tunnustas ka Saksamaa suuri pingutusi rändekriisisiga tegelemisel.

Peaminister Jüri Ratas alustab täna kahepäevast töövisiiti Berliini ja Pariisi
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Peaminister ütles, et energiapoliitika osas toetab Eesti senisest integreeritumat ja tugevamat Euroopat.

"Euroopa Liidul tuleb jätkata ühtse energiaturu arendamist, energiajulgeoleku parandamist ning piiriüleste energiaühenduste rajamist. Selle töö tulemuseks on Euroopa ettevõtetele ja kodanikele kättesaadav, taskukohane ja säästlik ning turvaline energiasüsteem. On täiesti selge, et Euroopa Liit ei tagane praegusest Pariisi kliimaleppest ning Eesti jätkab eesistujana tööd selle rakendamiseks," selgitas peaminister.

Kohtumisel arutati ka olukorda Ukrainas, suhteid Venemaaga ning Euroopa Liidu idapartnerlust. Ratase sõnul on Euroopa Liidu huvides tugevdada stabiilsust, heaolu ja julgeolekut Euroopa Liidu vahetus naabruses toetades idapartnerite Euroopa püüdlusi ning struktuurseid reforme. "Aidates idapartnereid panustame otseselt ka Euroopa julgeolekusse ja stabiilsusesse", sõnas Ratas.

Премьер-министр Юри Ратас и канцлер Германии Ангела Меркель во время встречи в Берлине
© Фото : HANNIBAL HANSCHKE
Peaminister Jüri Ratas kohtus Berliinis Angela Merkeliga

Peaminister Jüri Ratas alustas täna kahepäevast töövisiiti Berliini ja Pariisi, plaanis on ka kohtumine Prantsusmaa president Emmanuel Macroniga. Tegemist on Eesti Euroopa Liidu Nõukogu juulis algavat eesistumist ettevalmistava töövisiidiga.

Tavapäraselt külastab alustava eesistujamaa valitsusjuht võimalikult paljusid Euroopa Liidu liikmesriike, et tutvustada eesistumise prioriteete, programmi ning arutada võimalusi koostöö tihendamiseks.

Maikuus külastas peaminister Ratas Slovakkiat, Ungarit, Tšehhit, Sloveeniat ja Rumeeniat, maikuu lõpus — Kreekat ja Küprost, juuni alguses — Hispaaniat ja Portugali.

2017. aasta teisel poolaastal on Eesti esimest korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja rollis. See tähendab nõukogu seisukohtade kujundamist kõigi liikmesriikide huve arvesse võttes ja ise sealjuures neutraalseks jäädes. Eesti võtab eesistumise teatepulga üle Maltalt, et see siis kuus kuud hiljem omakorda Bulgaariale edasi anda.

36
Tagid:
töövisiit, eesistumine, EL, Jüri Ratas, Angela Merkel, Saksamaa, Eesti
Teema:
Eesti - Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja (145)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega