Venemaa Föderatsiooni suursaadik Eestis Aleksandr Petrov

VF suursaadik: ootame Eesti võimudelt selgitusi

97
(Uuendatud 11:07 15.06.2017)
Nagu Venemaa Föderatsiooni suursaadik Eestis Aleksandr Petrov portaalile Sputnik Eesti antud intervjuus teatas, mõjub Eesti prokuratuuri otsus lõpetada Dmitri Ganini tapmise uurimine Vene-Eesti suhetele äärmiselt halvasti

TALLINN, 15. juuni — Sputnik. Venemaa diplomaadid on kohtumiste ja vestluste käigus oma Eesti partnereid korduvalt hoiatanud, et Venemaa Föderatsiooni kodaniku Dmitri Ganini tapmise uurimismenetluse lõpetamine ilma süüdlastele karistust märamata mõjub negatiivselt Venemaa ja Eesti kahepoolsetele suhetele, rõhutas suursaadik.

Prokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse Venemaa kodaniku Dmitri Ganini tapmise kohta
© AP Photo / Sergey Ponomarev

"Me oleme alati öelnud, et mõrvar või mõrvarid, kui neid oli mitu, peavad saama teenitud karistuse," lausus Petrov intervjuus portaalile Sputnik Eesti.

Vene poole edasistest sammudest on veel vara rääkida, märkis suursaadik. Kuid saatkond on tema sõnul juba edastanud Eesti välisministeeriumile noodi palvega selgitada motiive, millest juhindusid Eesti võimud, võttes vastu otsuse lõpetada Ganini tapmist käsitlev menetlus.

Oodata oli, et tõenäoliselt aprillis võib Eesti prokuratuur Ganini kriminaalasja menetlemise aegumistähtaja tõttu lõpetada. Kuid kuu lõpul, nagu teatas Venemaa Föderatsiooni suursaadik Eestis Aleksandr Petrov, tekkis lootus, et uurimist siiski jätkatakse. Seda lootust andis Venemaa suursaatkonnale Põhja prokuratuur. Nagu kokkuvõttes selgus, oli lootus asjatu — 14. juunil sai teatavaks, et Dmitri Ganini tapmist käsitlev juurdlus on lõpetatud.

Aprillis täitus 10 aastat ajast, mil Pronkssõduri teisaldamise tõttu puhkenud rahutuste käigus tapeti 20-aastane Venemaa kodanik Dmitri Ganin, Venemaa saatkond käivitas tema mälestuseks veebipõhise kampaania. Saatkond on kutsunud kõiki osavõtlikke inimesi austama Dmitri Ganini mälestust, kasutades sotsiaalvõrgustikes hashtagi #RememberGanin.

Vene Föderatsiooni suursaadik Eestis Aleksandr Petrov andis pressikonverentsi
© Sputnik / Вадим Анцупов

Eelnevalt on Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova teatanud, et Moskva kavatseb taotleda Tallinnalt Ganini tapmise uurimise lõpuleviimist ja loodab, et kümne aasta möödumist sedavõrd raske kuriteo sooritamisest ei kasutata ära kriminaalasja sulgemiseks menetlustärmini aegumise ettekäändel.

„Kahjuks tuleb tõdeda, et Eesti õiguskaitseorganid jätkavad tegevusetust — uurimismenetlus ei ole „surnud punktist" edasi liikunud, vaatamata meie korduvatele nõudmistele ja üleskutsetele. Venemaa uurimiskomitee pöördumisi Eesti võimude poole seoses meie riigis taasalustatud kiriminaalasjaga D. Ganini tapmise osas ignoreeritakse samuti," ütles Zahharova.

Ta lisas: „Peame seda põhimõtteliseks küsimuseks. Taganeda me ei kavatse — nõuame ka edaspidi täie otsustavusega Tallinnalt D. Ganini asjas juurdluse lõpuleviimist, süüdlaste väljaselgitamist ja nende õiglast karistamist."

Ganin tapeti 2007. aasta aprillirahutuste ajal Tatari tänaval ühe noatorkega. Kõigi nende aastate jooksul ei olegi Eesti uurimisorganid selle kuriteo süüdlast leidnud, kuigi tunnistajad ja kakluses osalenud on üle kuulatud. Kahtlustatuna Ganini ründamises vahistati 14 inimest. Kolmele neist määrati peksmise eest administratiivkaristus rahatrahvi kujul.

Portaal Sputnik Eesti saatis prokuratuurile järelepärimise, kuid ei ole seniajani vastust saanud. Vahepeal on Põhja Ringkonnaprokuratuuri pressisekretär portaalile ERR kinnitanud teavet menetluse lõpetamisest.

Vene Föderatsiooni suursaatkond on teatanud, et võib Ganini perekond pärast kriminaalasja lõpetamist saada juurdepääsu tema materjalidele ning Venemaa pool kaalub võimalust perekonnale ja tema advokaadile selleks abi osutada.

97
Tagid:
noot, juurdlus, lõpetamine, kriminaalmenetlus, Pronksiöö, Venemaa suursaatkond, prokuratuur, Aleksandr Petrov, Dmitri Ganin, Eesti, Venemaa
Teema:
"Pronksiöö": aastaid hiljem (29)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega