Meie planeeti oleks kohasem nimetada mitte Maaks, vaid Ookeaniks, illustratiivne foto

Ekspert ilmastiku keerdkäikudest: liigume jääaja poole

51
Tänavune kevad on olnud Eestis erakordselt külm - aprilli lõpupäevad olid ikka veel lumised ja siinse rahva suureks üllatuseks sadas koguni 9. mail Saaremaal lund

TALLINN, 13. juuni — Sputnik. Maailma Looduse Fondi WWF saatesarja „Kliima ja energeetika" programmijuht Aleksei Kokorin rääkis Sputniku radiosaates, et aastail 2015-2016 täheldatud õhutemperatuuri tõus põhjustas tänavuseks aastaks peaagu samaväärse jahenemise.

Illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Eksperdi hinnangul tuleneb see sellest, et tohutu suurel osal Vaiksest ookeanist toimub omalaadne energiavahetus veest õhku ja seejärel vastupidi. Ekspert rõhutas ühtlasi, et kui räägitakse ülemaailmsest kliimasoojenemisest, siis peetakse silmas energia- ja soojushulka kogu kliimasüsteemis tervikuna, millest 90% moodustavad ookeanid. Mistõttu oleks meie planeeti kohasem nimetada mitte Maaks, vaid Ookeaniks.

„Ookean soojeneb pidevalt, soojeneb ja soojeneb ning seejuures on täiesti selgesti näha aina tugevnev kasvuhooneefekti roll," märkis Kokorin.

Samas aga rõhutas ekspert, et aastatuhandete skaalast lähtuvalt liigub inimkond järgmise jääaja poole, aastad 2017- 2018 tulevad eelmistest aastatest jahedamad. Seda pealtnäha paradoksaalset olukorda selgitas spetsialist paljude erinevate loodusnähtude koostoimega — päikese, vulkaanide, ookeani ja loodust mõjutava inimtegevuse koosmõjuga.

Tänavune kevad on olnud Eestis erakordselt külm - aprilli lõpupäevad olid ikka veel lumised ja siinse rahva suureks üllatuseks sadas koguni 9. mail Saaremaal lund. Samal ajal purunes ka Tallinnas ja Pärnus 11. mail külmarekord — see päev osutus kogu ilmavaatluste ajaloo jooksul vastava kuuäeva kohta kõige külmemaks: öösel langes õhtutemperatuur Tallinnas miinus 4 ning Pärnus 4,7 külmakraadini.

51
Tagid:
jääaeg, kliimamuutused, ilmastik, ilm, kliima, Aleksei Kokorin, planeet, maailm, Eesti