MIA „Rossija Segodnja peadirektior Dmitri Kisseljov

Priit Hõbemägi pälvis Venemaal kõrge tunnustuse

280
(Uuendatud 06:53 07.06.2017)
Rossija Segodnja peadirektor tunnustas kahe Ameerika russofoobi kõrval ka Tallinna ülikooli professor Priit Hõbemägi

TALLINN, 6. juuni — Sputnik, Indrek Sooda. Venemaa juhtiva telekanali RTR (inglise keeles "Russian Television and Radio", vene keeles "Российское телевидение и радио") 4. juuni nädalasündmusi kokkuvõtvas saates Vesti Nedeli (Nädala sõnumid) nomineeris saatejuht ja ühtlasi meediagrupi „Rossija Segodnja" peadirektior Dmitri Kisseljov silmapaistvamaid russofoobe.

Esimesena leidis äramärkimist USA senaator John McCain tema Briti väljaandes The Guardian tehtud avalduse eest, et Putin kujutab endast suuremat ohtu kui ISIS (ingl. k. — „Vladimir Putin is a bigger threat than Isis").

USA vabariiklasest senaator John McCain
© Sputnik / Виталий Белоусов

Vaataja saab Dmitri Kisseljovi selgituse läbi teada, et russofoobia juured ulatuvad Suure kirikulõhe aegadesse, kui ristiusu kirik lõhenes kreekakatoliku ja roomakatoliku kirikuks. Kreekakatoliku kirikust omakorda eraldunud vene õigeusu kirik ei ole erinevalt katolikukirikust end kunagi häbistanud ei inkvisitsiooni ega ristisõdadega ja see on Euroopas hirmu tekitanud. Pärast USA viimaseid presidendivalimisi sai russofoobia sisse uue hoo ja tänaseks on see kandunud ka Euroopasse ja tõusnud enneolematult kõrgele tasemele.

Teisena märkis Dmitri Kisseljov USA endise luuredirektori James Clapperi telekanali NBC saates väljaöeldud seisukoha eest, et venelased kalduvad juba ajalooliselt ja geneetiliselt pahelisusele — sekkumine, sissetungimine, kasu saamine ja mis iganes on tüüpilised venelaste meetodid (ingl. k. "And just the historical practices of the Russians, who typically, are almost genetically driven to co-opt, penetrate, gain favor, whatever, which is a typical Russian technique.")

Ja lõpuks tõstis Dmitri Kisseljov esile tema arvates veidravõitu Tallinna ülikooli professori Priit Hõbemägi, kes kuulutas sõja Venemaa multifilmile „Maša ja karu".

Propagandatõrjeväljaanne Propastop on hiljuti tõepoolest märkinud, et meediaekspert Priit Hõbemägi on Eesti Ekspressis väljendanud mõtet, et Maša ja karu on tegelikult Venemaa «pehme» jõu esindajad, märkamatult sisse hiiliva ideoloogilise diversiooni hübriidvorm, «rohelised mehikesed» ilma viisnurkade ja punalippudeta.

Lisaks Priit Hõbemägile on Propastop ära toonud teisigi autoreid, kes Maša ja karu esmapilgul varjatud kõrvalmõjusid põhjalikult analüüsinud on. Teised Propastopi poolt esitatud analüütikud seekord siiski Venemaa russofoobianominatsiooni ei pääsenud.

Priit Hõbemägile avaldatud tunnustus on seda hinnatavam, et tema seisukoht on ajakirjanduses avaldatud tegelikult ammu enne russofoobia aktiviseerinud USA presidendivalimisi. Tema kirjutis „Maša ja karu — ideoloogilise diversiooni relvad?" ilmus Eesti Ekspressis juba 20. mai 2015.

Tunnustuse tõid ilmselt järgmised read: „Kuid mina ei saa lahti mõttest, et Maša ja karu on tegelikult Venemaa "pehme" jõu esindajad, märkamatult sisse hiiliva ideoloogilise diversiooni hübriidvorm, "rohelised mehikesed" ilma viisnurkade ja punalippudeta. Et see on "Davaite žitj družno" tänapäevane visuaalvariant, mitte et mul sõbralikult kooselamise vastu midagi oleks, kui see on muidugi konsensuslik. Siiski pole ma veel leidnud multifilmi süžeedest salakaubana sisseveetavat mõttelaadi, mille autoriks võiks pidada Kremli ideolooge."

Priit Hõbemägi tunnustuses saab end osalisena tunda ka Sputnik Eesti, kelle kirjutise läbi jõudis Priit Hõbemägi seisukoht ka venekeelse lugejani.

280
Tagid:
nominatsioon, russofoobia, Maša ja karu, RTR, TLÜ, RT, Priit Hõbemägi, Dmitri Kisseljov, Eesti, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega