Soome president Sauli Niinistö ja Eesti president Kersti Kaljulaid

Niinistö: Venemaa ei ründa Eestit

231
Soome president Sauli Niinistö ütles intervjuus väljaandele Ilta-Sanomat, et ta ei usu, et Venemaa ründab Eestit

TALLINN, 3. juuni — Sputnik. Presidendi väitel oleks siis tegemist Venemaa ja NATO vahelise kokkupõrkega ja seda ei juhtu, vahendab Soome uudisteportaal Eestinen.

Soomes on viimastel nädalatel arutatud, kas Soome peaks Eestit Euroopa Liidu Lissaboni leppe alusel sõjalise rünnaku korral aitama. President ütles seda teemat kommenteerides, et küsimusepüstitus on vale kahel põhjusel. 

Esiteks, kui sõjategevus toimub Eestis või Baltimaades, siis on osapool NATO. Ja kui vastamisi on juba Venemaa ja NATO, siis ei usu president vastastikusi aumehe kokkuleppeid, et sõditakse ainult Eestis või Baltimaades. See tähendab laiaulatuslikku sõda. Kui kaks suurt on vastamisi, siis ei usu ta mingisugust piiratud mõõduvõtmist.

"Õigem küsimus oleks, kas Soome aitab NATO-l Eestit aidata," formuleeris Niinistö ümber küsimuse, kas Soome aitaks sõja korral Eestit. Ta kordas, et ei usu, et midagi seesugust üldse kunagi juhtub.

Sellesisulisi arutelusid ei soovi Niinistö piirata, pigem vastupidi. Tema väitel on hea, kui asjadest räägitakse. Ühtlasi on ta üllatunud, et üldse räägitakse sellest, et välispoliitikast ei räägita. 

Presidendi väitel on Soome ajalehed täis teoreetilisi sõjaolukordade kirjeldusi ja muud välispoliitikat.

Eestis toimunud õppusi Kevadtorm külastanud Soome kaitseminister Jussi Niinistö lausus vastuseks ajakirjanike küsimusele, kas Soome lubaks NATO vägedel tulla läbi oma territooriumi: „Soome valmistub oma territooriumi kaitsmiseks ega luba sinna kedagi võõrast. Eesti kaitselahenduseks on NATO, kelle liikmesus tagab Eesti julgeoleku. Soomel selliseid julgeolekutagatisi ei ole."

Soome kaitseministri sõnul peavad EL-i riigid Lissaboni lepingu kohaselt kriisiolukorra puhul teistele liikmesriikidele abi osutama, kuid tuleb veel selgeks teha, millist abi nimelt EL-i liikmesriigid osutama peavad.

"Tuleks arutada, mida see Euroopa Liidu Lissaboni lepe tähendab. Selle kohta on Euroopa Liidu riikides erinevaid arusaamu. Soome arusaam on, et tuleb aidata teist Euroopa Liidu riiki, kui see hätta satub ja Soome eeldab, et teised Euroopa Liidu maad aitavad ka Soomet. Milline see abi just on, see tuleb veel kindlaks määrata. Kuid ka sõjalist abi ei peaks ses osas välistama," ütles Soome kaitseminister.

Venemaa on korduvalt teatanud, et Venemaa ei ründa mitte kunagi mistahes NATO riiki. "See on selge kõikidele vastutustundlikele poliitikutele," täheldas Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

"Meie suhtumine NATO laienemisesse ja niinimetatud NATO partnerlusprogrammi raames sõjalise taristu edasinihutamisesse meie piiri vahetusse lähedusse ei ole muutunud. Meie julgeolekudoktriinidesse on selgelt sisse kirjutatud, et üheks peamiseks julgeolekuohuks on NATO edasine idasuunaline laienemine," ütles Lavrov.

"Olen veendunud, et kõik tõsiseltvõetavad ja ausad poliitikud teavad suurepäraselt, et Venemaa ei ründa kunagi ühtegi Põhja-Atlandi alliansi liikmesriiki. Meil ei ole mingeid selliseid plaane. Ma arvan, et NATO-s teatakse seda suurepärastelt, kuid kasutakse iga ettekäänet, et paigutada üha rohkem sõjatehnikat ja pataljone garanteerimaks, et USA hoiab ka edaspidi sellel marjamaal oma pilku peal," ütles Lavrov.

231
Tagid:
intervjuu, rünnak, NATO, Sauli Niinistö, Soome, Eesti, Venemaa