Gigandid panevad Putini supertanki vastu seljad kokku, illustratiivne foto

Gigandid panevad Putini "supertanki" vastu seljad kokku

308
(Uuendatud 19:55 30.05.2017)
Rootsi ajaleht Svenska Dagbladet kirjutab, et Vladimir Putini vene agressiivsus ja Donald Trumpi ameerika ükskõiksus NATO suhtes sunnivad Euroopat miljardiliste summade eest relvastuma

TALLINN, 30. mai — Sputnik. Millesse siis kontinentide sõjalised gigandid ja Venemaa kõige agressiivsemad naabrid panustavad, vahendab Inosmi viitega rootsi ajalehele.

1. Saksamaa: maailma neljas relvaeksportöör

Saksamaa kaitsetööstus on relvaekspordi mahult neljandal kohal maailmas. Alates 2016. aastast kasvab relvastuse müük ka kodumaal, 2017. aastal koguni 7% lisaks kümneprotsendilisele tõusule varustuse soetamisse.

Kui Saksamaa täidab NATO nõudmise kulutada riigikaitseks 2% SKT-st, siis on 2024. aastaks seda praeguse 1,2%-ga võrreldes 75 miljardit rohkem. Peamine probleem on selles, et keegi ei tea, kuidas nii palju raha nii lühikeseajaga investeerida.

Uued MKS 180 fregatid on 1,5 miljardi tehing. Tegelikult kavatseti need tellida juba varem, kuid läbirääkimised hankel osalenud laevaehitusfirmadega, kaasa arvatud ThyssenKrupp, jäid venima. Samuti nagu ka 100 täiustatud Leopard 2 tanki tellimus maksumusega peaaegu 800 miljonile eurole, mis jäi toppama 2015. aastal.

Üks suuremaid tehinguid viimasel ajal on tellimus 131 Boxer tüüpi soomustransportöörile, mida toodavad Saksamaa soomustööstuse liidrid Rheinmetall ja Krauss-Maffei Wegman. Tellimuse maksumus on peaaegu poolteist miljardit eurot.

Euroopa suurimaks relvatööstuse projektiks on tulevane Saksa-Prantsuse tank töönimetusega Main Ground Combat System — mis saab olema vastuseks Venemaa poolt "supertankiga" T14 Armata heidetud väljakutsele. Tanki väljatöötamine käib täie hooga, kuid relvastusse ei jõua esimesed tankid enne 2030. aastat.

2. Prantsusmaa: relvaeksport on rekordkursil

Globaalsete huvidega tuumariigi ja pärast Brexitit ainukese EL liikmesriigina, kellel on alaline esindatus ÜRO Julgeolekunõukogus, on Prantsusmaa sõjaliselt tõsiseltvõetav riik, mille laia spektriga kaitsetööstuse ettevõtted on omas valdkonnas juhtivatel kohtadel maailmas.

Endise kaitseministri Jean-Yves Le Drian sõnul on riigi kaitsetööstus üle 20 miljardi eurose tellimustemahuga rekordkursil. Austraalia on DCNS-lt tellinud allveelaevu, India — Dassault toodetavaid hävituslennukeid "Rafale".

Suured tellimused laekuvad praegu ka Prantsusmaa kaitseministeeriumilt. Näiteks programmi "Skorpion" raames nähakse ette 1668 soomustransportööri "Griffon" ja 248 kergetanki "Jaguar" ostmist. Eeldusel, et rahastamine tagatakse täies mahus, on tellimuse maksumus kuni pool miljardit eurot.

Veel üks suur tehing on viie uue klassi fregati, niinimetatud Belharra tellimus, mille täidab DCNS, samal ajal kui Thales tarnib radarid ja elektroonika. Hinnasildil seisab 3,8 miljardit eurot.

Samal ajal tellitakse ka kodus jätkuvalt "Rafale'sid", 2021 aastaks 28 uut hävitajat.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron tahab tõsta 2025. aastaks kaitsekulutusi 2%-ni SKT-st. Riigi sõjaline juhtkond tahaks selle saavutamist juba 2022. aastaks.

3. Ühendkuningriik: panustab kõigesse korraga

Ühendkuningriik investeerib kõigesse — lennukikandjatest kuni tuumalõhkepeadega allveelaevadeni. Üks suuremaid investeeringuid tehakse lennukikandjasse "Queen Elizabeth", mis on võimeline pardale võtma kuni 40 lennukit. Projekti maksumus on kuni viis miljardit naela. Need laevad on ühtlasi Euroopa riikide üheks suuremaks koostööprojektiks, kus osalevad Briti ettevõtted BAE Systems ja Babcock International, samuti Prantsuse Thales.

Veel üks suur investeering on Briti tuumaheidutusprogrammi osaks oleva nelja Trident allveelaeva planeeritud väljavahetamine. Selle maksumust hinnatakse 225 miljardile naelale kogu teenistusaja jooksul.

Arvestades riigi praegust peaaegu 40 miljardi naela suurust kaitse-eelarvet kuulub Ühendkuningriik nende väheste NATO riikide hulka, kes täidavad alliansi esitatavat 2% eraldamise tingimust kaitsekulutusteks. 2016. aastal olid selle reitingu tipus USA, järgnesid Kreeka ja Eesti.

Peaminister Theresa May lubas valimiskampaania ajal tõsta kaitsekulutusi 0,5% aastas, arvestades inflatsiooni. Seda oli mitme aastajooksul toimunud kaitsekulutuste vähendamise järel 2016. aastal reaalses väljenduses pool miljardit naela vähem, kui 2010 aastal.

4. Poola: investeerib Ida-Euroopas kõige rohkem

Poola investeerib oma riigikaitse moderniseerimisse teistest Ida-Euroopa riikidest kõige rohkem. Mure Venemaa tegevuse pärast sundis Poola poliitikuid suurendama kaitsekulutusi viimase 15 aastaga 75%. 

Kuid riigikaitses on endiselt mitmeid lappimist vajavaid "auke". Umbes 70% relvastusest pärineb endiselt nõukogude aegadest ja NATO standarditele vastab vaevalt kolmandik varustusest.

Rootsi sõjaväeatašee Poolas Mats Anderssoni sõnul panustab Poola praegu esmajoones viide valdkonda. Neil oleks vaja uut õhutõrjesüsteemi ja nagu Rootsigi, peavad nad läbirääkimisi Ameerika raketitõrjekomplekside "Patriot" ostmiseks.

Ämari lennubaasis maandusid Poola ründelennukid Su-22
© Estonian Defence Forces

Lisaks arendavad nad oma katseliitu ja küberkaitset. Veel tahavad nad osta oma kaitseväele uusi sõjalaevu ja transpordivahendeid. Olemasolevatest 952 tankist on kaasaegsed neil ainult 247.

Rootsi loodab müüa Poolale uusi allveelaevu. Protsess kulgeb siiski väga aeglaselt, kuigi otsus pidi olema langetatud juba kolm aastat tagasi.

Poola poliitikud tahavad koormata ka oma kaitsetööstust, et soodustada ka üldist majanduse arengut.

"Nende mõttekäiku võib mõista, kuid see teeb koostöö keeruliseks ja nõue, et kodumaised ettevõtted osaleksid senisest rohkem kaasatud, on viinud paljudele piirangutele," ütleb Mats Andersson.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

308
Tagid:
tehnika, panus, kaitse, relvastus, sõjavägi, Donald Trump, Vladimir Putin, Suurbritannia, Euroopa, Prantsusmaa, Saksamaa, USA, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega