Gigandid panevad Putini supertanki vastu seljad kokku, illustratiivne foto

Gigandid panevad Putini "supertanki" vastu seljad kokku

306
(Uuendatud 19:55 30.05.2017)
Rootsi ajaleht Svenska Dagbladet kirjutab, et Vladimir Putini vene agressiivsus ja Donald Trumpi ameerika ükskõiksus NATO suhtes sunnivad Euroopat miljardiliste summade eest relvastuma

TALLINN, 30. mai — Sputnik. Millesse siis kontinentide sõjalised gigandid ja Venemaa kõige agressiivsemad naabrid panustavad, vahendab Inosmi viitega rootsi ajalehele.

1. Saksamaa: maailma neljas relvaeksportöör

Saksamaa kaitsetööstus on relvaekspordi mahult neljandal kohal maailmas. Alates 2016. aastast kasvab relvastuse müük ka kodumaal, 2017. aastal koguni 7% lisaks kümneprotsendilisele tõusule varustuse soetamisse.

Kui Saksamaa täidab NATO nõudmise kulutada riigikaitseks 2% SKT-st, siis on 2024. aastaks seda praeguse 1,2%-ga võrreldes 75 miljardit rohkem. Peamine probleem on selles, et keegi ei tea, kuidas nii palju raha nii lühikeseajaga investeerida.

Uued MKS 180 fregatid on 1,5 miljardi tehing. Tegelikult kavatseti need tellida juba varem, kuid läbirääkimised hankel osalenud laevaehitusfirmadega, kaasa arvatud ThyssenKrupp, jäid venima. Samuti nagu ka 100 täiustatud Leopard 2 tanki tellimus maksumusega peaaegu 800 miljonile eurole, mis jäi toppama 2015. aastal.

Üks suuremaid tehinguid viimasel ajal on tellimus 131 Boxer tüüpi soomustransportöörile, mida toodavad Saksamaa soomustööstuse liidrid Rheinmetall ja Krauss-Maffei Wegman. Tellimuse maksumus on peaaegu poolteist miljardit eurot.

Euroopa suurimaks relvatööstuse projektiks on tulevane Saksa-Prantsuse tank töönimetusega Main Ground Combat System — mis saab olema vastuseks Venemaa poolt "supertankiga" T14 Armata heidetud väljakutsele. Tanki väljatöötamine käib täie hooga, kuid relvastusse ei jõua esimesed tankid enne 2030. aastat.

2. Prantsusmaa: relvaeksport on rekordkursil

Globaalsete huvidega tuumariigi ja pärast Brexitit ainukese EL liikmesriigina, kellel on alaline esindatus ÜRO Julgeolekunõukogus, on Prantsusmaa sõjaliselt tõsiseltvõetav riik, mille laia spektriga kaitsetööstuse ettevõtted on omas valdkonnas juhtivatel kohtadel maailmas.

Endise kaitseministri Jean-Yves Le Drian sõnul on riigi kaitsetööstus üle 20 miljardi eurose tellimustemahuga rekordkursil. Austraalia on DCNS-lt tellinud allveelaevu, India — Dassault toodetavaid hävituslennukeid "Rafale".

Suured tellimused laekuvad praegu ka Prantsusmaa kaitseministeeriumilt. Näiteks programmi "Skorpion" raames nähakse ette 1668 soomustransportööri "Griffon" ja 248 kergetanki "Jaguar" ostmist. Eeldusel, et rahastamine tagatakse täies mahus, on tellimuse maksumus kuni pool miljardit eurot.

Veel üks suur tehing on viie uue klassi fregati, niinimetatud Belharra tellimus, mille täidab DCNS, samal ajal kui Thales tarnib radarid ja elektroonika. Hinnasildil seisab 3,8 miljardit eurot.

Samal ajal tellitakse ka kodus jätkuvalt "Rafale'sid", 2021 aastaks 28 uut hävitajat.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron tahab tõsta 2025. aastaks kaitsekulutusi 2%-ni SKT-st. Riigi sõjaline juhtkond tahaks selle saavutamist juba 2022. aastaks.

3. Ühendkuningriik: panustab kõigesse korraga

Ühendkuningriik investeerib kõigesse — lennukikandjatest kuni tuumalõhkepeadega allveelaevadeni. Üks suuremaid investeeringuid tehakse lennukikandjasse "Queen Elizabeth", mis on võimeline pardale võtma kuni 40 lennukit. Projekti maksumus on kuni viis miljardit naela. Need laevad on ühtlasi Euroopa riikide üheks suuremaks koostööprojektiks, kus osalevad Briti ettevõtted BAE Systems ja Babcock International, samuti Prantsuse Thales.

Veel üks suur investeering on Briti tuumaheidutusprogrammi osaks oleva nelja Trident allveelaeva planeeritud väljavahetamine. Selle maksumust hinnatakse 225 miljardile naelale kogu teenistusaja jooksul.

Arvestades riigi praegust peaaegu 40 miljardi naela suurust kaitse-eelarvet kuulub Ühendkuningriik nende väheste NATO riikide hulka, kes täidavad alliansi esitatavat 2% eraldamise tingimust kaitsekulutusteks. 2016. aastal olid selle reitingu tipus USA, järgnesid Kreeka ja Eesti.

Peaminister Theresa May lubas valimiskampaania ajal tõsta kaitsekulutusi 0,5% aastas, arvestades inflatsiooni. Seda oli mitme aastajooksul toimunud kaitsekulutuste vähendamise järel 2016. aastal reaalses väljenduses pool miljardit naela vähem, kui 2010 aastal.

4. Poola: investeerib Ida-Euroopas kõige rohkem

Poola investeerib oma riigikaitse moderniseerimisse teistest Ida-Euroopa riikidest kõige rohkem. Mure Venemaa tegevuse pärast sundis Poola poliitikuid suurendama kaitsekulutusi viimase 15 aastaga 75%. 

Kuid riigikaitses on endiselt mitmeid lappimist vajavaid "auke". Umbes 70% relvastusest pärineb endiselt nõukogude aegadest ja NATO standarditele vastab vaevalt kolmandik varustusest.

Rootsi sõjaväeatašee Poolas Mats Anderssoni sõnul panustab Poola praegu esmajoones viide valdkonda. Neil oleks vaja uut õhutõrjesüsteemi ja nagu Rootsigi, peavad nad läbirääkimisi Ameerika raketitõrjekomplekside "Patriot" ostmiseks.

Ämari lennubaasis maandusid Poola ründelennukid Su-22
© Estonian Defence Forces

Lisaks arendavad nad oma katseliitu ja küberkaitset. Veel tahavad nad osta oma kaitseväele uusi sõjalaevu ja transpordivahendeid. Olemasolevatest 952 tankist on kaasaegsed neil ainult 247.

Rootsi loodab müüa Poolale uusi allveelaevu. Protsess kulgeb siiski väga aeglaselt, kuigi otsus pidi olema langetatud juba kolm aastat tagasi.

Poola poliitikud tahavad koormata ka oma kaitsetööstust, et soodustada ka üldist majanduse arengut.

"Nende mõttekäiku võib mõista, kuid see teeb koostöö keeruliseks ja nõue, et kodumaised ettevõtted osaleksid senisest rohkem kaasatud, on viinud paljudele piirangutele," ütleb Mats Andersson.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

306
Tagid:
tehnika, panus, kaitse, relvastus, sõjavägi, Donald Trump, Vladimir Putin, Suurbritannia, Euroopa, Prantsusmaa, Saksamaa, USA, Venemaa