NATO tipp-kohtumine Brüsselis

Valge maja: NATO kaitsekulude kasv teeb Venemaa "elu kibedaks"

38
Valge maja esindaja sõnul "tõstab Trumpi tegevus tõepoolest NATO heidutusvõimekust alliansi piiridel, sealhulgas Venemaa suunal"

TALLINN, 26. mai — Sputnik. NATO liikmesriikide kaitsekulutuste kasv aitab kaasa Euroopa tugevdamisele ja teeb Venemaa "elu kibedaks", teataks Valge maja kõrge esindaja, kes saadab USA president Donald Trumpi tema rahvusvahelisel turneel, vahendas RIA Novosti.

"Mida rohkem NATO liikmesriigid kulutavad (riigikaitsele), seda hullem on see Venemaale. Ja see, et Trump kutsus allianssi üles kulutama üha enam ja enam, teeb elu Venemaal kahtlemata keerulisemaks ja aitab kaasa tugevama ja elujõulisema Euroopa kujundamisele," ütles Valge maja esindaja. Tema briifingu stenogrammi levitas presidenti saatev pressi-pool.

Valge maja esindaja sõnul "tõstab Trumpi tegevus tõepoolest NATO heidutusvõimekust alliansi piiridel, sealhulgas Venemaa suunal".

Neljapäeval Brüsselis esinedes nimetas Trump Venemaad ühe peamise NATO-t ähvardava ohuna.

NATO liikmesriikide tippkohtumine algas Belgia pealinnas 25. mail. Päevakorras oli kaks põhipunkti: võitlus terrorismiga ja rahaliste kulutuste jaotamine alliansi liikmete vahel.

2014. aastal leppisid alliansi liikmed kokku kulutada riigikaitseks vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust, kuid enamik liikmesriike seda nõuet ei täida. Kõige rohkem kulutab NATO vajadusteks USA — 3,61%.

Alliansi peakorteris esinedes kutsus Trump partnereid üles täitma oma rahalisi kohustusi organisatsiooni ees. "Kui kõik NATO liikmesriigid annaksid ausalt oma panuse, oleks NATO veelgi tugevam, kui täna, eriti terrorismiohu ees," ütles USA president.

NATO liidrid võtsid Trumpi nõudmisi kuulda

Liitlased nõustusid alliansi juhtriigiga, kelle sõjalised kulutused moodustavad kolm neljandikku NATO kaitse-eelarvest. Neljapäeval otsustati, et edaspidi hakatakse koostama iga-aastaseid kaitsekulutuste suurendamise rahvuslikke plaane. Nendes hakkavad liikmesriigid kajastama, kuidas nad kavatsevad tõsta oma kaitsekulutused 2% tasemele SKT-st, investeerida võtmevõimekustesse ja osalemisesse NATO operatsioonidel. Esimene seeria neid plaane valmib detsembriks ja 2018. aasta veebruaris tutvuvad nendega alliansi liikmesriikide kaitseministrid.

NATO otsustas samuti astuda formaalselt rahvusvahelisse ISIS-e vastasesse koalitsiooni, mille juhtriigiks on USA. See otsus tehti USA initsiatiivil kahest kaalutlusest lähtudes: demonstreerida NATO ühtsust võitluses terrorismiga ja pakkuda välja platvorm koalitsioonis osalejate tegevuse koordineerimiseks. Peasekretär tuletas meelde, et allianss ei kavatse osaleda lahingutegevuses terroristide vastu, kuid koalitsiooni liikmena saab ta osaleda oma liikmete poliitilises diskussioonis, sealhulgus koordinatsiooni ja väljaõpet puudutavates küsimustes.

Stoltenberg teatas, et liidrid otsustasid luua terrorismivastase võitluse raames luureandmeid koguva allüksuse, et parandada NATO liikmete vahelist teabevahetust, sealhulgas välismaiste terrorivõitlejate kohta. Peasekretär otsustas samuti määrata NATO kõrge esindaja alliansi terrorismivastase tegevuse plaani täitmise koordinaatoriks.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg
© REUTERS / Francois Lenoir

NATO peasekretär Jens Stoltenberg teatas pärast tippkohtumist, et organisatsiooni seisukoht kaitsevõime tugevdamise kohta on vastuseks Venemaa tegevusele.

"NATO tegevus on kaalutletud, sellel on kaitseiseloom ja see on proportsionaalne vastus Venemaa tegevusele," vastas Stoltenberg küsimusele, kas NATO riikide kaitse-eelarvete suurendamine ei vii uue võidurelvastuseni.

Viimastel aastatel kontsentreerib NATO Venemaa piiri äärde relvajõude potentsiaalse agressiooni ettekäändel. Moskva on korduvalt rõhutanud, et Venemaa ei ründa kunagi ühtegi alliansi liikmesriiki. Venemaa välisminister Segei Lavrov märkis, et NATO teab seda, kuid kasutab ettekäändena, et paigutada rohkem vägesid Venemaa piiri äärde. Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu sõnul on Venemaa läänepiiridel paiknev NATO grupeering kümne aastaga suurenenud kaheksa korda.

38
Tagid:
Valge Maja, NATO, Jens Stoltenberg, Lavrov, Sergei Lavrov, Donald Trump, Venemaa, Brüssel
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega