Interpoli peakorter Lyon-is

Uurimismäärus horvaadi neidude vastu

66
(Uuendatud 12:05 26.05.2017)
Еuroopa uurimismäärus, mida sätestav seadus jõustus maikuus, võimaldab EL-i eri riikide politsenikel kurjategijaid peaaegu igas Euroopa nurgas tabada ja kinni võtta

ТАLLINN, 25. mai — Sputnik. Müncheni politsei, kes oli vahistanud kolm naisvarast, suutis välismaa kolleegide abiga avastada Euroopas teadaolevaist suurima organiseeritud murdvaraste rühmituse, mis oli toime pannud sadu korterivargusi erinevates EL-i riikides.

Sedalaadi kuritegude uurimine võib nüüd hakata sujuma kiiremini ja tõhusamalt, kuna Euroopa Liidu ulatuses jõustub Euroopa uurimismääruse direktiiv.

Euroopa uurimismääruse (määrus uurimistoimingute läbiviimiseks) idee oli välja pakutud mitme EL-i riigi, sealhulgas Eesti poolt juba 2010. aasta mais ning olles läbinud pika kooskõlastuste ringi, kujunes üleeuroopaliseks seaduseks, mis jõustus 22. mail 2017. aastal, teatab Euroopa Komisjon.

Ei saa öelda, nagu poleks liidu liikmesriikide õiguskaitseorganid kuni selle hetkeni rahvusvahelisel tasandil kuritegude uurimisel üksteisele abi osutanud, kuid sellest päevast peale on nad kohustatud seda tegema, harvade eranditega, kohustuslikus korras.

Nii on Eesti politseil võimalik pöörduda näiteks Hispaania või Soome kolleegide poole palvega kahtlusaluseid või tunnistajaid üle kuulata ning teostada Eestis avatud kriminaalmenetluste raames läbiotsimisi. Arusaadav, et välismaiste kolleegide poolt „kaelavisatud" lisaülesanded vaevalt küll politseinikke rõõmustavad, kuid kahtlemata võimaldab sedasorti abi rahvusvahelisel tasandil kuritegude uurimist kiirendada ja sellega seotud kulusid vähendada. Eriti oluline on see riikidele, kellel ei ole rahvusvahelise operatiivjuurdluse jaoks piisavalt rahalisi ja korralduslikke vahendeid ning võimalusi.

Ühinenud Euroopa kriminaalne element on ammuilma aru saanud kõigist EL-i riikides vaba liikumise hüvedest, korrakaitsjatel tuleb nendega sammu pidada.

Korterirööve sooritasid horvaadi neiud

Nagu teatab Müncheni politsei, võimaldas rahvusvahelise murdvaraste õugu, kelle arvel on juurdluse hinnangul iga viies Saksamaal toime pandud korterivargus, paljastada koostöö kolleegidega teistest Euroopa riikidest. Jõugu peakorter asus Horvaatias, kuhu toimetati korteritest kokkuvarastatud juveelid ja väärtesemed, aga ka ärandatud autode eest saadus lunaraha. Jõugu aitas paljastada Horvaatia politsei aktiivne kaasabi. Enne seda oli üks jõugu „allüksustest" kinni nabitud Hispaanias.

Saksamaa kriminaaluurijad märgivad, et kuritegelikku ühendusse kuulusid tegelikult mitme sugulussidemetega seotud perekonna liikmed, mis välistas informatsiooni lekkimise kõrvalistele isikutele. Öiste sissemurdmiste ning korterivargustega tegelesid enamasti kenad noorukesed neiud, kelle „töömeetodeid" sakslased kuigivõrd ei salga, kuid rikaste korterite kohta info kogumise võtteid ei ole üldiselt raske ära arvata. Müncheni politsei teatab, et asi hakkas „hargnema" kolme näitsiku juhuslikust vahistamisest, kes ööhõlmas vilunult ühe korteri uksest sisse tungisid.

Jõudes välja võrgustikuna hargnenud, hästi organiseeritud ja suurekoosseisulise kuritegeliku võrgustikuni, mis oli end sisse seadnud paljudes EL-i riikides, pöördusid sakslased koostööpalvega välismaa kolleegide poole. Suure tõenäosusega see uurimine veel jätkub, paljud üksikasjad on seni veel välja selgitamata, kuid Müncheni politsei on juba asunud tagastama kuriteohvritele neilt röövitud väärtusi, mis on läbiotsimistel Horvaatias leitud.

Kogu Euroopa politsei ühendab jõud

Euroopa Liidu õigusküsimuste volinik Věra Jourová lausus seoses Euroopa uurimismääruse jõustumisega: „Kriminaalkurjategijad ja terroristid ei tunne piire. Euroopa uurimismäärus aitab õiguskaitseorganitel teha tõhusat koostööd võitluses organiseeritud kuritegevuse, terrorismi, uimastikaubanduse ja korruptsiooni vastu."

Euroopa Liidu Euroopa uurimismääruse direktiiv on kohustuslik kõigile EL-i riikidele (kaasa arvatud Suurbritannia, kes on otsustanud seda täita ka pärast 2019. aastat, mil kuningriik lahkub EL-i koosseisust), välja arvatud Taani ja Island.

Kõigile riikidele standardsel kujul kehtiv määrus võimaldab korraldada kiiresti vahistatud isiku ühelt EL-i riigilt teisele üleandmise, kontrollida kuriteo sooritamises kahtlustatavate või süüdistatavate välismaal asuvaid pangaarveid ja finantstehinguid, läbi viia salajasi operatsioone, kuulata pealt kahtlusaluste telefonikõnesid ja vaadata läbi nende posti ning kaitsta tunnistajaid. Teisisõnu saavad välisriikide õiguskaitseorganid selle määruse alusel vajaduse korral endale samasugused võimalused võõras riigis juurdluse läbiviimiseks, nagu need on ka riigi oma politseil ja eriteenistustel.

66
Tagid:
Euroopa uurimismäärus, kriminaal, Interpol, politsei, Věra Jourová, volinik, kurjategia, München, Taani, Island, EL
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega