President Kersti Kaljulaid

Kaljulaid nimetas Venemaad Eestile ohutuks

78
NATO tagab usaldusväärse heidutuse ja Eestit ei ähvarda füüsiline oht Venemaa poolt, väitis Eesti president Kersti Kaljulaid

TALLINN, 17. mai — Sputnik. Venemaa ei kujuta endast Eesti jaoks füüsilist ohtu, kuid NATO pataljoni kohalolek on igal juhul vajalik, väitis Kersti Kaljulaid intervjuus saksa teleraadiokompanii Deutsche Welle suure vaadatavusega telesaatele "Nemtsova. Intervjuu".

Presidendi hinnangul Venemaa „ei hakkaks ründama NATO-sse kuuluvat riiki". Samal ajal kaitses Kaljulaid NATO pataljoni Eestis paiknemist ja õppusi „Kevadtorm", millest võtab osa ligikaudu 9000 sõjaväelast 13 riigist.

Eesti presidendi sõnul on „meie signaaliks kaitsepositsioon". Kaljulaid rõhutas, et Eesti armee kannab nime Kaitsevägi ning NATO on „kaitseorganisatsioon".

„Siinpool riigipiiri ei kujuta mitte keegi mitte kellegi jaoks ohtu. NATO on usaldusväärne, kui ta tagab mis tahes vaenlase ohjeldamise, kellega on tõenäosus kokku puutuda. Allianss kindlustab edukalt adekvaatse heidutuse 100% juhtudest ja nimelt seetõttu, ma usun, ei tule keegi NATO-t ründama. Ning see annab iseendast selgituse, miks on tingimata tarvis tagada piisav heidutustase kõikide alliansi liikmesriikide territoorimide kaitseks," väitis Kaljulaid.

Moskvast on korduvalt teatatud, et ei olda huvitatud NATO-ga vastasseisu eskaleerimisest — ei Baltikumi piirkonnas ega kus iganes, ja rõhutatud, et Venemaa ei tungi kunagi kallale ühelegi NATO riigile.

Sanktsionid Venemaa suhtes peavad säilima

Ühtlasi teatas president intervjuus Nemtsovale järjekordselt, et lääneriikide poolt pärast Krimmi Vene Födratsiooniga ühendamist ja Ida-Ukraina konflikti puhkemist kehtestatud sanktsioonid Venemaa suhtes peavad jõusse jääma.

Tema sõnul ei täida Moskva Minski kokkuleppeid olukorra lahendamiseks Donbassis. Milles Venemaa-poolsed rikkumised võivad seisneda, kui ta ei ole nende lepingute subjektiks, seda Eesti president ei selgitanud.

Venemaa ja lääneriikide suhted halvenesid pärast Krimmi naasmist Vene Föderatsiooni kooseisu ja konflikti algust Donbassis. USA ja EL ühelt poolt ning Venemaa teiselt poolt seadsid vastastikku sisse sanktsioonipaketid.

Lääneriikide liidrid väidavad, et Venemaa-vastaste sanktsioonide jätkamine sõltub Minski kokkulepete täitmisest. Kremlis peetakse sanktsioonide sidumist Minski lepete elluviimisega absurdseks, kuna Venemaa ei ole konflikti osapool ega nende lepingute subjekt.

78
Tagid:
sanktsioonid, intervjuu, oht, rünnak, Kevadtorm, Deutsche Welle, NATO, Kersti Kaljulaid, Venemaa, Eesti