USA kaitseminister James Mattis

Pentagoni juhi saabumist Baltikumi on jälgitud erakordse tähelepanuga

51
(Uuendatud 15:36 10.05.2017)
Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid arutavad kohtumisel Pentagoni juhiga Baltimaade ja USA sõjalist koostööd

ТАLLINN, 10. mai — Sputnik. Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid kohtusid 10. mail Vilniuses Pentagoni juhi James Mattisega, teatab portaal Sputnik Leedu. Ühtlasi peas Mattis kõnelusi Leedu presidendi Dalia Grybauskaitėga.

„Tegemist on USA kaitsepoliitika eest vastutava ametiisiku esimese visiidiga Balti riikidesse, mis annab tunnistust USA erakordsest tähelepanust Leedu ja Baltimaade julgeolekuga seotud küsimuste vastu," öeldakse Leedu presidendi pressiteenistuse teadaandes.

Pentagoni juhi kohtumisel Baltimaade kaitseministrite Margus Tsahkna, Raimonds Bergmanise ja Raimundas Karbolisega keskendatati eriline tähelepanu nende kolme riigi ja USA sõjalise koostöö küsimustele. Visiidi käigus külastas Mattis Silvestras Žukauskase nimelist polügooni Pabradės, kus ta kohtus USA ja Leedu relvajõudude väejuhatusega ning NATO Leedusse paigutatud taktikalise üksuse isikkoosseisuga.

USA kaitseminister osales ka ühisel pressikonverentsil oma Balti kolleegidega.

Mattis rõhutas, et kogu Balti riikidesse paigutatud sõjaline jõud on kaitseotstarbeline. "Siin pole midagi ründavat," märkis ta.

Küsimusele, kas ta jagab oma Balti kolleegide muret, et Venemaa võib sügisel toimuva suurõppuse Zapad raames paigutada ja jätta Valgevene territooriumile suuremaid ja moodsama varustusega üksusi, USA kaitseminister detailset vastust ei andnud, vahendas ERR. Küll aga avaldas ta lootust, et kui Venemaa sõnul on tegu rutiinse sõjaväeõppusega, siis rutiinseks see ka jääb.

Mattiselt küsiti pressikonverentsil ka seda, kas Balti riigid on temalt palunud, et USA paigutaks nendesse riikidesse maa-õhk-tüüpi raketisüsteeme Patriot. Ka sellel puhul detailsemalt teemat ei puudutatud, vaid Mattis ja tema kolleegid rõhutasid, et piirkonda paigutatakse seda, mida parajasti vaja.

Seoses Vene Föderatsiooni väidetava kallaletungiohuga võtsid NATO riigid Varssavi tippkohtumisel vastu otsuse alliansi idatiiva enneolematuks tugevdamiseks. NATO paigutab 2017. aastal Balti riikidesse ja Poolasse neli rahvusvahelist pataljoni. Iga allüksususe koosseisus võib olla 800 kuni 1200 inimest.

Eestisse saabunud NATO rahvusvahelise pataljoni lahinguüksuse raamriigiks on Ühendkuningriik, Läti puhul Kanada, Leedus Saksamaa ning Poolas USA. Lisaks neile on Poolasse saabunud USA armee tankibrigaad.

Moskvast on korduvalt teatatud, et ei olda huvitatud NATO-ga vastasseisu eskaleerimisest — ei Baltikumi piirkonnas ega kus iganes, ja rõhutatud, et Venemaa ei tungi kunagi kallale ühelegi NATO riigile.

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul ollakse NATO-s igati teadlikud Moskva ründekavatsuste puudumisest ükskõik kelle suhtes, kuid kasutatakse lihtsalt ettekäänet suurema hulga lahinguvarustuse ja pataljonide paigutamiseks Venemaa piiride lähedusse.

51
Tagid:
Patriot, NATO, Pentagon, James Mattis, Margus Tsahkna, kaitseminister, Dalia Grybauskaitė, Leedu, Läti, Eesti, USA