Illustratiivne foto

"Piirideta reporterid" lörtsivad sõnavabadust

131
(Uuendatud 13:52 01.05.2017)
Organisatsiooni "Piirideta reporterid" järjekordne pressivabaduse reiting paigutas Eesti põhjendamatult 12. kohale, mis diskrediteerib ajakirjanike vabaduse sõltumatu hindamise ideed

TALLINN, 1. mai — Sputnik, Aleksei Toom. "Piirideta reporterid" tõstsid Eesti riikide ajakirjandusvabaduse reitingus 12. kohale. Siinsete meediaväljaannete töötajate avalikud väljaastumised vabaduste piiramise vastu ja eriteenistuste sekkumine ajakirjanike igapäevatöösse ei leidnud sõnavabaduse eest võitlejate valikutes mingit kajastust.

Pariisis asuva peakorteriga rahvusvaheline organisatsioon demonstreerib järjekordselt oma informeerimatust ja ebaprofessionaalsust. Organisatsiooni "Piirideta reporterid" (Reporters without Borders — RSF) avaldatud järjekordse ülevaate  autorite arvates väärib Eesti sõnavabaduse järgimise eest auväärset 12. kohta 180 hinnatud riigi hulgas. Eelmise aastaga võrreldes on Eesti koht reitingutabelis tõusnud kahe koha võrra ja oleks võinud olla veelgi kõrgem, kui poleks olnud "2010 aastal vastu võetud seadusparandusi, mis võimaldasid kohtunikel ajakirjanikke keeldumise eest avaldada oma informatsiooniallikaid, kui tegemist on raskete kuritegudega, vangi panna."

Organisatsioon selgitab, et koostab oma reitingu riigi enda ajakirjanike, ühiskonnategelaste ja sotsioloogide küsitluste põhjal ja arvestab ka ajakirjanike ahistamise juhtumeid võimude poolt või selliste juhtumite puudumist, oma ametiülesandeid täitvate ajakirjanike tapmisi ja tapmiskatseid. Kui reitingu autorid tõepoolest küsitlesid piisaval hulgal ja mahus Eesti ajakirjanikke, oleks nad pidanud teadma siinsete meediaväljaannete koondumisest väga kitse isikute ringi kontrolli alla ja kirjutava ajakirjanduse vennaskonna rahulolematusest väljaannete omanike nõudmisega arvestada eelkõige reklaamiandjate huvidega.

Ajakirjanikke ei tapeta, kuid ahistatakse

Selle rahuolematuse põhjuseks sai hiljutine Eesti ühe suurema meediaväljavõtte Postimees töötajate kollektiivne protest ajakirjanduse kommertsialiseerimise vastu.

Intervjuus rahvusringhäälingule ERR teatas ühe Postimehe väljaande tänaseks juba endine toimetaja Anu Saagim, et "meediaettevõtte poliitika on suunatud eranditult omanike tulu suurendamisele ja ajakirjanikud surutakse sellistesse raamidesse, kus loomeinimesed ei saa tulemuslikult töötada." Saagim võrdles oma endisel töökohal toimuvat sellega, mis toimus varem ühes teises meediaettevõttes Kalev Meedia ja kinnitas sellega praktikas levinud ajakirjandusvabaduse piiramist omanike huvides. Saagim lisas, et mudel Kalev Meediaga on üks ühele. "Kui rahahais hakkab igast küljest ninna lööma ja inimene saab sellest jube hästi aru, siis see ei toimi. Ka inimesed, kes seal töötavad, kui neile pannakse peale kvoodid ja surutakse mingitesse raamistikke," kirjeldas Saagim olukorda Postimehes.

Eestis tõepoolest ei tapeta ega peksta ajakirjanikke nende väljendatud seisukohtade pärast, kuid ajakirjanike õiguste rikkumist eriteenistuste poolt on siiski esinenud. Nagu portaal Spunik Eesti on juba kirjutanud, on KaPo lisaks oma muudele jõupingutustele segada portaali Sputnik Eesti tööd "soovitanud" riigiteenistujatel hoiduda suhtlusest väljaande ajakirjanikega, mida tõestas üks valitsuskabineti liikmetes.

Riigi seadused kohustavad ametnikke neile esitatud küsimustele ja järelepärimistele konkreetsetel tähtaegadel vastama, seega KaPo "soovitused" on otseses vastuolu seadusandlusega.

Isiklike sümpaatiate alusel antud hinnang

Tasub märkida, et Lätlastel vedas Reporters without Borders reitinguga vähem kui Eestil. Riigi hinnangut vähendati muuhulgas sellepärast, et "Lätikeelne meedia naudib küll vabadust, kuid meediaväljaanded, mis kolmandikku elanikkonnast moodustavale venekeelsele lugejaskonnale suunatud meediaväljaanded on kremlimeelse partei Saskaņa pooldajad ja läbi imbunud "libauudistest"," märgivad reitingu autorid muuhulgas.

Mailis Reps
© Sputnik / Вадим Анцупов

RSF reitingu autorid märgivad Euroopa liidrirolli ajakirjandusvabaduse põhimõttest kinnipidamisel, kuid teatavad samas ka ajakirjanduse kvaliteedi selgest langusest. On selge, et RSF töötajatel tuleks hakata tööle ajakirjanduse kvaliteedi ja ka omaenda tasakaalustatuse kallal. Võimalik, et see aitaks taastada kolleegide lugupidamise ja kinnitada nende õigust hinnata kellegi teise tööd ja sõltumatust.

131
Tagid:
reiting, sõnavabadus, valitsuskabinet, Piirideta reporterid, KaPo, ERR, Saagim, reporter, ajakirjanik
Teema:
Meedialahingud (290)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega