Korporatsioon Google käivitas internetis avaldatud teadaannete kontrollimise mehhanismi (niinimetatud fact-checking)

Välismaa meediakanalid „ei tee vahet libauudiste ja omaenda emagi vahel"

60
(Uuendatud 17:40 11.04.2017)
Sputniku ja RT peatoimetaja Margarita Simonjan teatas Google´i uut kontrollimisfunktsiooni kommenteerides, et mõned välismaa meediakanalid „ei tee vahet libauudiste ja omaenda emagi vahel"

TALLINN, 11. aprill — Sputnik. Korporatsioon Google käivitas internetis avaldatud teadaannete kontrollimise mehhanismi (niinimetatud fact-checking). Vastav rakendus loodi lähtuvalt paljude riikide valitsuste ja netikasutajate avaldustest suure hulga valeandmete ja võltsuudiste kohta internetis. Uuendust kommenteeriti nii Venemaal kui USA-s.

Uue rakenduse käivitamine sai teatavaks 7. aprillil, kusjuures korporatsiooni pressiteenistusest toonitati, et andmete tõesust Google´i otsingumootorites ja uudistevoogudes saavad kontrollida kõik erinõuetele vastavad võrguväljaanded, sealhulgas Venemaa portaalid, edastab RIA Novosti.

Suhtlusvõrgustik Facebook võtab kasutusele libauudiste märgistamise mehhanismi
© Sputnik / Наталья Селиверстова

Selleks, et fact-checking-programmis osaleda, tuleb vastavatele veebilehtedele paigaldada seadistus märkega ClaimReview. Lisaks peab teave olema esitatud nii, et kasutajatele oleks arusaadav, mida nimelt kontrollitakse ja milline järeldus tehakse.

Analüüs peab selgelt ära näitama, milliste allikate ja meetodite alusel kontrolli teostatakse ja ühtlasi peab olema antud otseviide algallikatele, teatab ettevõte. Samas on nõudmised teabe algallikate osas jäetud täpsustamata.

Uudiste autentsuse „hindajate" nimekirja on juba lülitatud BBC, CNN, The Guardian, The New York Times ja veel 111 ettevõtet. Sputniku ja RT peatoimetaja Margarita Simonjan kommenteeris irooniaga paljude välismaiste meediakanalite poolset abiosutamist Google´i võitlusele võltsuudistega.

„Need inimesed (CNN, BBC, The Guardian) ei suuda libauudistel ja omaenda emalgi vahet teha. Aga tulevad Google´ile appi võltsuudiste vastu võitlema," kirjutas Simonjan oma Twitteri-postituses.

Libateabest ohtlikum

Google´i ja Facebooki poolt rakendatav uudiste tõesuse kontrollimehhanism on potentsiaalselt ohtlikum kui libauudised ise, leiab USA tehnoloogia- ja käitumisuuringute instituudi (California) vanemteadur psühholoog Robert Epstein. "See tõepoolest hirmutab mind, kuna mõte, et Google´i- ja Facebooki-sugused kasuahned ettevõtted on nõuks võtnud otsustada, milline uudis nimelt on "libauudis". Otsustada, milline lugu mahub nende kriteeriumite alla ja seejärel kas tähistada need lood kui kaheldavad või siis äärmisel juhul saavutada see, et need üldse kustuksid," ütles Epstein.

Teadlane küsib, kui suur protsent teadaandest peab sisaldama uudist, et lugeda see „vääraks", või kuidas toimida tõeste lugudega, mis ilmuvad „libauudiste" veebilehtedel. Ühtlasi tunneb ta huvi, kas uudis loetakse „võlsituks" juhul, kui see on poliitiliselt kallutatud.

„Kas tõepärane lugu on võlts või lubatud, kui see on avaldatud uudisteportaali (nagu näiteks Sputniku) poolt, mida seostatakse vastasmeelse välismaa valitsusega? Ma küsin, kuivõrd viimasel korral, kui ma avaldasin oma artikli Sputnikus, tähistasid kõik USA peamised uudisteagentuurid viivitamatult minu artikli eelmainitud märkega, ehkki ma teavitasin selles täpipealt uuest uurimusest, mille Google automaattäitmise teemal läbi viis," lisas ta.

Eelnevalt oli USA-s puhkenud skandaal korporatsiooni Google ja 1916. aasta presidendivalimistel Demokraatliku Partei poolt kandideerinud Hillary Clintoni vahelise arvatava koostöö ümber.

Uurimisrühm eesotsas Epsteiniga töötas läbi hulgaliselt päringuid Hillary Clintoni ja tema oponentide kohta, nagu Donald Trump, Ted Cruz ja Bernie Sanders. Tulemused osutusid hämmastavaks — negatiivse tonaalsusega sõnad Hillary Clintoni kohta ei olnud Google´i algoritmi poolt väljavalitud variantide hulka sattunud, mida ei saa aga öelda teiste kandidaatide puhul.

Ja seda kõigis, erinevates arvutites uuritud sõnaühendites. Teised otsingumootorid nagu Yahoo ja Bing reageerisid Clintonite perekonnanimele hoopis teisiti: "Clinton on valevorst", "Clinton on kurjategija", "Clinton on paha" ja nii edasi. Google´i esindaja väitis Sputnikule, et korporatsioon ei toeta otseselt ühtegi USA presidendikandidaati.

60
Tagid:
fact-checking, kontrollimisfunktsioon, libauudis, kontroll, Facebook, Google, Robert Epstein, Margarita Simonjan, maailm
Teema:
Meedialahingud (290)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega