Eestil ei jätku töökohti kõigile „brittidele“

Eestil ei jätku töökohti kõigile „brittidele“

1271
(Uuendatud 18:51 04.04.2017)
Suurbritannia on senimaani kindel oma kavatsuses teha pärast EL koosseisust lahkumist lõpp eurooplaste sissesõidu- ja tööhõivevabadusele – ligikaudu 10 000 eestlasel tuleb mõelda väljavaatele pöörduda tagasi kodumaale, kus kõigile neile ei pruugi tööd jätkuda

ТАLLINN, 4. aprill — Sputnik, Aleksei Toom. Eestimaalastel, kes praegu töötavad Suurbritannias, tasub kodumaale tagasipöördumise ja siin tööleidmise pärast igal juhul muret tunda. London on senimaani kindel oma kavatsuses loobuda mandri-Euroopa elanike vaba liikumise ja töökohavaliku õiguse tunnistamisest. Eelseisvatel läbirääkimistel Suurbritannia liidust väljumise tingimuste üle üritab Brüssel britte ses osas ümber veenda.

Theresa May allkirjastas kirja, mis käivitas Brexiti
© REUTERS / Christopher Furlong / Pool

Euroopa Liidust lahkumisega ei ole Suurbritannia enam kohustatud silmas pidama ega järgima liidu üht aluspõhimõtet — EL-i kodanike õigust vabaks liikumiseks ja töötamiseks ükskõik millises liidu liikmesriigis. Nii jäävad need EL-i mandri-Euroopa liikmesriikide kodanikud, kes praegu on tööl Suurbritannias, ilma õiguslikust alusest seal edaspidigi elada ja töötada. Seega peavad nad kuningriigist lahkuma ja naasma kodumaale. Sama kehtib ka kuningriigi alamate suhtes, kes on kolinud mandri-Euroopa riikidesse.

Brüssel püüab EL-i ametnike väidete kohaselt eelolevatel läbirääkimistel veenda Londonit mitte hülgama vaba liikumise põhimõtet, kuid Suurbritannia peaministri Theresa May sõnul kaldub kuningriik liitlassuhete lõpetamise osas „karmima variandi" poole. 

Kuhu läheb ligi miljon poolakat

Tõsi, nagu märkis Suurbritannia peaminister, ei kavatse kuningriik töölt lahkuma sundida ega riigist välja ajada neid EL-i mandririikide kodanikke, kes on juba kuningriigis töötamas. Samal ajal ei ole selgitatud, milliste õigusnormide alusel nad tohivad Ühendkuningriiki jääda, kui too lahkub EL-i õigusruumist.

Euroopa statistikaagentuuri Eurostat arvestuste kohaselt, mille avaldas agentuur Bloomberg, töötab käesoleval ajal Suurbritannias ligikaudu 3 miljonit teiste Euroopa Liidu riikide kodanikku. Kõige enam on nende seas poolakaid — ligi miljon inimest, iirlasi on üle kolmesaja tuhande, rumeenlasi üle kahesaja tuhande.

Läti ja Leedu kodanikud mahuvad samuti Ühendkuningriiki tööjõuga varustavate liikide esikümne hulka: leedulasi on Suurbritannias ligikaudu 170 000 ning lätlasi ligi 100 000. Eestimaalasi on kuningriiki kolinud suhteliselt vähe, umbkaudu 10 000 inimest (kusjuures statistiliste andmete kohaselt leidub Eestis praegu vaid 9000 vakantset töökohta).

Vaevalt küll kõik need inimesed rõõmustavad uudise üle, et neil tuleb kohvrid pakkida ja valmistuda udusest Albionist lahkuma.

Ratas palus Mayd eestlaste eest hoolitseda

Varem on portaal Sputnik Eesti teada andnud, et riigi valitsus palub Londonit hoolitseda inimeste, praegu kuningriigis elavate ja töötavate EL-i kodanike õiguste järgimise eest.

Ühendkuningriigi peaminister Theresa May ja Eesti peaminister Jüri Ratas
© AFP 2019 / Matthew Mirabelli

Arvestades seda, et aasta teisel poolel, seega Suurbritannia lahkumisläbirääkimiste esimese etapi algul saab Eestist EL-i eesistuja, tekib tal täiendavaid võimalusi oma huve kaitsta. On igati tõenäoline, et London on valmis lahendama oma riigis elavate välismaa kodanike probleemi kahepoolsete kokkulepete alusel.

„EL-i eesistujana töötame selle nimel, et Euroopa Liit ja Ühendkuningriigid jõuaksid kokku võimalikult heade tingimustega kokkuleppeni," kinnitas Ratas Suurbritannia peaministrile Theresa Mayle.

Britte elab mandri-Euroopas (ennekõike Hispaanias) vähem kui 900 000. Eestis elab ja töötab 592 Ühendkuningriigi kodanikku.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

1271
Tagid:
tööhõivevabadus, kodumaa, kodanikud, sissesõit, töö, Brexit, Suurbritannia, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega