Peaminister ja riigisekretär osalevad EV100 tähistamisel Peterburi Jaani kirikus

Ratas osaleb EV100 tähistamisel Peterburis

69
(Uuendatud 14:48 08.04.2017)
Peaminister ja riigisekretär osalevad Eesti Vabariik 100 tähistamisel Peterburi Jaani kirikus

TALLINN, 23. märts — Sputnik. Peaminister Jüri Ratas ning riigisekretär Heiki Loot osalevad 8. aprilli pärastlõunal Peterburi Jaani kirikus tänujumalateenistusel ja kontserdil, millega tähistatakse 100 aasta möödumist eestlaste meeleavaldusest autonoomia toetuseks. Üritused toimuvad Eesti Vabariik 100 tähistamise raames, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. 

Eestlaste meeleavalduse 100. aastapäeva tähistatakse Peterburi Jaani kirikus koos kohalike eestlastega. Kirikus avatakse mälestustahvel 100 aasta taguse meeleavalduse meenutamiseks, samuti näitus toonaste sündmuste ja Jaani kiriku seotusest.

Pärast Urmas Viilma juhatatud jumalateenistust peab kõne Eesti peaminister Jüri Ratas ning oma tervitussõnad ütleb Eesti peakonsul Peterburis Jaanus Kirikmäe. Eesti Rahvusmeeskoori (dirigent Mikk Üleoja) kontsert „Püha paik" keskendub Peterburiga seotud Eesti heliloojate (nt Cyrillus Kreek, Mart Saar, Artur Kapp, Rudolf Tobias) loomingule.

„Suur eestlaste meeleavaldus 100 aasta taguses Petrogradis oli oluliseks sammuks Eesti omariikluse teel, sest nii "aidati" Venemaa Ajutisel Valitsusel kiiresti jõuda otsuseni, mis lisaks eestlaste asuala ühendamisele rahvuskubermanguks tõi kaasa ka ulatusliku autonoomia andmise Eestile ja Maapäeva kokkukutsumise," ütles EV100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu, vahendas EV100 korraldustoimkond. " Kui me hakkasime mõtlema, mis võiks olla esimeseks tähiseks EV100 ajateljel, siis oli selge, et just seal see algus on."

EELK peapiiskop Urmas Viilma märkis, et Peterburi Jaani kirik omab sümbolväärtust Eesti iseseisvuspüüdluse kontekstis, loob Eesti kultuurile väljundi Venemaa kultuurimetropolis ning tingimused eestikeelse luterliku diasporaa kiriklikuks teenimiseks Peterburis. „Soovin, et Peterburi Jaani kirik oleks jätkuvalt paigaks, kus sealsed eestlased kui ka kõik teised kohtuvad hea eesti kultuuri ning protestantlik-kristliku väärtusmaailmaga!" lisas Viilma.

8. aprillil 2017 möödub 100 aastat päevast, mil 40 000 eestlast osalesid Petrogradis meeleavaldusel, millega nõuti Eestile omavalitsusliku autonoomia andmist. Eestlased alustasid meeleavaldusega Jaani kiriku juurest ja võtsid suuna Tauria palee juurde, kus asus ajutine valitsus. Neli päeva pärast meeleavaldust, s.o 12.04.1917 kinnitas ajutine valitsus Eestile autonoomia andmise seaduse. Autonoomiaseaduse kohaselt ühendati Liivimaa kubermangu põhjaosa Eestimaa kubermanguga. Tekkis Eesti rahvuskubermang.

Eesti Jaani kogudus loodi Peterburis 175 aastat tagasi ehk 1842. aastal. Aastal 1930 võõrandati kirik koguduselt ja jumalateenistused keelati. Eesti luteri kogudus alustas uuesti tegevust 1994. aastal ning kirik taasavati 20. veebruaril 2011. Kiriku taasavamisel osalesid president Toomas Hendrik Ilves, välisminister Urmas Paet ja kultuuriminister Laine Randjärv. Peterburi Jaani kirikut külastas 2013. aastal ka peaminister Andrus Ansip.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise avasündmus on 16. aprillil suure kubermangupiiri kustutamise matk, kust võtab osa ka peaminister Jüri Ratas. EV100 ja Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ühise välisprogrammi raames toimub umbes 150 sündmust. Peaministril on plaanis osaleda Eesti Vabariik 100 üritustel muuhulgas Brüsselis, Helsingis ja Riias.

69
Tagid:
meeleavaldus, tähistamine, juubel, visiit, Eesti Vabariigi 100. aastapäev, Jaani kirik, Heiki Loot, Urmas Viilma, Jüri Ratas, Sankt-Peterburg, Eesti
Teema:
100 aastat Eesti Vabariiki (214)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega