Tuntud Itaalia publitsist ja kirjanik Giulietto Chiesa

Chiesa: Euroopa püüab kokku sobitada natsismi ja demokraatiat

65
(Uuendatud 16:43 14.03.2017)
Kommenteerimaks Eestis tekkinud olukorda seoses kaitsepolitseist (kapo) ametiasutustele antud soovitustega Sputnikuga mitte suhelda, pöördusime Euroopa Parlamendi saadiku, tuntud Itaalia publitsisti ja kirjaniku Giulietto Chiesa poole

ТАLLINN, 14. märts — Sputnik, Lev Rõžkov. Nagu avalikkusele tänu Postimehes avaldatud kirjutisele teatavaks sai, on Eesti kaitsepolitsei soovitanud riigiametnikel ja poliitikutel Sputnikuga mitte suhelda, nimetades seda põhjendamatult propagandakanaliks.

Vastasseisu jõujooned

Härra Chiesa, kuidas te suhtute Eesti meedias ilmnenud olukorda? Millest on teie arvates tingitud selline ettekirjutus ja meie väljaande boikoteerimine?

Seda olukorda saab mõista kui Eesti (ja mitte ainult, vaid ka Läti ja Leedu) valitsuse poliitika jätkumist Venemaaga vastasseisu põhistaval kursil. Need valitsused on tegelikult just selleks loodud. Kõigi kolme Balti vabariigi võimuladvikud tegutsevad vastavalt nende jõudude plaanidele ja näpunäidetele, kes tahavad jätkata vastandumise ja vaenuõhutamise liini.

Kaitsepolitsei hoone Tallinnas
© Sputnik / Вадим Анцупов

Seega on Balti riikide valitsuste iseseisvusetus Euroopas silmanähtav?

Jaa! Sellepärast, et see arenguliin kestab juba kakskümmend viis aastat. Praktiliselt kõigi Balti vabariikide võimuladvikud moodustati ameeriklaste poolt. Sõna otseses mõttes. Pärast seda, kui ma olin käinud Lätis 2009. aastal toimunud valimistel, kirjutasin raamatu, kus lahkasin põhjalikult nende ladvikute väljakujunemist. Tegemist on inimestega, kes tulid sõjajärgsete emigrantide seast.

Või nende järeltulijatega.

Jah. Või nende lapselastega, kes saabusid selgete juhtnööridega: „Venemaa on vaenlane! Meil tuleb temaga jätkuvalt võidelda!" Ja seda liini nad jätkavad: nii Euroopa Parlamendis kui sisepoliitikas kui ka rahvusvahelises elus ning ka ÜRO-s. Nende põhiline ülesanne on õhutada viha Venemaa vastu.

Itaalias on selline asi võimatu

Euroopa riigid võivad kiidelda oma demokraatia traditsioonidega. Eriti ajakirjandusvabaduse traditsiooniga. Ent miks nüüd suletakse Euroopas silmad sellesama vabaduse rikkumise suhtes omaenda õueserval? Otsesõnu — Balti riikides.

Tegemist on nüüdisaja poliitilise skisofreenia erivormiga Euroopas.

Paberil on kirjas, et austatakse inimõigusi ja sõnavabadust. Kuid need sõnad on juba ammu jäänud ainult paberile, seevastu tegelikkuses neid ei järgita. Ajakirjandusvabadust Läänes sisuliselt ei ole. On vaid vabaduse mask. Kõik lääne meediakanalid on valitsustest väga sõltuvad ning üsna üksmeelselt neid valitsusi toetavad.

Enamgi veel! Meedia on samal ajal ka turumehhanismide kontrolli all. Et nad saavad reklaamiandjatelt reklaami, tuleb välja, et nemadki dikteerivad oma joont. Ajakirjanikud on samaviisi, nagu see oli Nõukogude Liidu aegadel, häälestatud kordama kõike seda, mida kõneleb võim. Seetõttu — sõnavabadust ei ole olemas. Olemas on kontroll. Küll mitte nii ilmselge kui tsensuur sõna otseses mõttes. Kuid on tsensuur selle sõna kaudses tähenduses.

Härra Chiesa, kui tohib, siis ma teiega lõpuni nõus ei ole. Sest näiteks Eestis on kontroll täiesti selget kuju võtmas. On ju päris täpselt teada siinsed kaitsepolitsei-poolsed soovitused. See on juba selge ettekirjutus. Mis te arvate?

Õigus! Kuid see puudutab ainult Balti riike. Teistes riikides aga sellist asja ei ole. Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ei ole võimalik, et kaitsepolitsei annaks ajakirjandusele otseseid juhiseid. See on selge.

Tõeline fašism

Mispärast aga tsensuuri diktaat Baltimaades võimalik on?

Sellepärast, et kolm Balti riiki ei ole sisuliselt natsismist vabastatud. Nad võeti automaatselt Euroopa rüppe. Baltimaade eliit usub, et Nõukogude Liit kujutas endast vaenlast. Ja pole tähtis, et NSVL sõdis koos lääneriikidega natsismi vastu. Pole sugugi juhus, et Eestis, Lätis ja Leedus on olemas natslikke organisatsioone, kes korraldavad avalikke manifestatsioone.

Sisuliselt need kolm riiki ei tunne ega tunnista euroopalikke õigusi ja vabadusi. Seetõttu me näemegi praegu riigiti erinevat, jagunenud Euroopat. Sellest aspektist vaadates kaks Euroopat: Lääne-Euoopa, kes avalikult enam-vähem toetab inimeste isiklikke õigusi, ja teine Euroopa, kes toetub autoritaarsetele meetoditele.

Seega ei ole meil silme ees mitte ühsikjuhtum, vaid suundumus?

Muidugi! Nädal tagasi kõrvaldas Leedu politsei müügilt Galina Sapožnikova raamatu „Kes keda on reetnud" kogu tiraaži. See on teguviis, mis Itaalias olnuks võimatu. Leedus aga — teostatav. Lihtsalt kogu vastumeelse raamatu tiraaži hävitamine. See on tõeline fašism. See on — fašism Euroopa sees.

Tulevik on autoritaarne

Härra Chiesa, kas teil on teatav hirm, et sedasorti politsei-poolsed ettekirjutused hakkavad levima ka ülejäänud Euroopas? Loomulikult üleüldise heatahtliku läbi sõrmede vaatamise ja ajakirjanduse-poolse vaikimisvandenõu saatel.

Eesti Rahvusvähemuste Esindajate Koja juht Rafik Grigorjan
© Sputnik / Александр Заболотный

Täpselt nii. Piisab, kui öelda, et Euroopasse pürgib Ukraina — olemuselt autoritaarne riik, kus natsid sisuliselt vabalt riiki juhivad. Ja karta on, et Ukraina astub Euroopasse. See aga tähendab, et Ukraina salateenistused võivad hakata teistelt Euroopa riikidelt nõudma mida iganes. Tekib natsismi „väärtuste" ja demokraatia väärtuste ühtepõimumine.

Aga kas nad on üldse ühildatavad?

Üldiselt ei ole see võimalik! Käivad ju samahästi kui kõik Euroopa juhid Kiievis ja suhtlevad president Porošenkoga. Mida see tähendab? See tähendab, et natsism astub samm-sammult Eroopasse.

Mida suudavad mõistlikud inimesed sellele vastukaaluks seada?

Raske öelda. Käesoleval hetkel ei ole Euroopas selles liinis poliitilist opositsiooni.

Ma arvan, et tegemist on ajutise lõiguga Euroopa ajaloos. Sest Euroopa, nagu see eelnevalt on olnud, muudab oma poliitilist maastikku. Ja ta hakkab väga kiiresti muutuma pärast valimisi Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis. Pärast Suurbritannia Brexitit.

Ma eeldan, et jõudu koguvad poliitiliselt parempoolse tiiva poliitikud. Ühest aspektist vaadates väidavad nad, et sooviksid rajada häid suhteid Venemaaga. Ja see on positiivne. Teisest küljest aga — need poliitikud kehastavad ebademokraatlikke jõude.

Need on autoritaarsed, isegi ksenofoobsed jõud, kes praegu Prantsusmaal, Itaalias ja mõnedes teistes riikides populaarsust koguvad. Seetõttu kätkevad muudatused poliitilises maastikus positiivseid külgi välispoliitikas ja negatiivseid iga Euroopa riikide siseelu suhtes.

65
Tagid:
natsism, demokraatia, intervjuu, propaganda, riigiasutus, Sputnik, KaPo, Euroopa Parlament, Giulietto Chiesa, Eesti, Balti riigid
Teema:
Repsgate (8)