Tuntud Itaalia publitsist ja kirjanik Giulietto Chiesa

Chiesa: Euroopa püüab kokku sobitada natsismi ja demokraatiat

104
(Uuendatud 16:43 14.03.2017)
Kommenteerimaks Eestis tekkinud olukorda seoses kaitsepolitseist (kapo) ametiasutustele antud soovitustega Sputnikuga mitte suhelda, pöördusime Euroopa Parlamendi saadiku, tuntud Itaalia publitsisti ja kirjaniku Giulietto Chiesa poole

ТАLLINN, 14. märts — Sputnik, Lev Rõžkov. Nagu avalikkusele tänu Postimehes avaldatud kirjutisele teatavaks sai, on Eesti kaitsepolitsei soovitanud riigiametnikel ja poliitikutel Sputnikuga mitte suhelda, nimetades seda põhjendamatult propagandakanaliks.

Vastasseisu jõujooned

Härra Chiesa, kuidas te suhtute Eesti meedias ilmnenud olukorda? Millest on teie arvates tingitud selline ettekirjutus ja meie väljaande boikoteerimine?

Seda olukorda saab mõista kui Eesti (ja mitte ainult, vaid ka Läti ja Leedu) valitsuse poliitika jätkumist Venemaaga vastasseisu põhistaval kursil. Need valitsused on tegelikult just selleks loodud. Kõigi kolme Balti vabariigi võimuladvikud tegutsevad vastavalt nende jõudude plaanidele ja näpunäidetele, kes tahavad jätkata vastandumise ja vaenuõhutamise liini.

Kaitsepolitsei hoone Tallinnas
© Sputnik / Вадим Анцупов

Seega on Balti riikide valitsuste iseseisvusetus Euroopas silmanähtav?

Jaa! Sellepärast, et see arenguliin kestab juba kakskümmend viis aastat. Praktiliselt kõigi Balti vabariikide võimuladvikud moodustati ameeriklaste poolt. Sõna otseses mõttes. Pärast seda, kui ma olin käinud Lätis 2009. aastal toimunud valimistel, kirjutasin raamatu, kus lahkasin põhjalikult nende ladvikute väljakujunemist. Tegemist on inimestega, kes tulid sõjajärgsete emigrantide seast.

Või nende järeltulijatega.

Jah. Või nende lapselastega, kes saabusid selgete juhtnööridega: „Venemaa on vaenlane! Meil tuleb temaga jätkuvalt võidelda!" Ja seda liini nad jätkavad: nii Euroopa Parlamendis kui sisepoliitikas kui ka rahvusvahelises elus ning ka ÜRO-s. Nende põhiline ülesanne on õhutada viha Venemaa vastu.

Itaalias on selline asi võimatu

Euroopa riigid võivad kiidelda oma demokraatia traditsioonidega. Eriti ajakirjandusvabaduse traditsiooniga. Ent miks nüüd suletakse Euroopas silmad sellesama vabaduse rikkumise suhtes omaenda õueserval? Otsesõnu — Balti riikides.

Tegemist on nüüdisaja poliitilise skisofreenia erivormiga Euroopas.

Paberil on kirjas, et austatakse inimõigusi ja sõnavabadust. Kuid need sõnad on juba ammu jäänud ainult paberile, seevastu tegelikkuses neid ei järgita. Ajakirjandusvabadust Läänes sisuliselt ei ole. On vaid vabaduse mask. Kõik lääne meediakanalid on valitsustest väga sõltuvad ning üsna üksmeelselt neid valitsusi toetavad.

Enamgi veel! Meedia on samal ajal ka turumehhanismide kontrolli all. Et nad saavad reklaamiandjatelt reklaami, tuleb välja, et nemadki dikteerivad oma joont. Ajakirjanikud on samaviisi, nagu see oli Nõukogude Liidu aegadel, häälestatud kordama kõike seda, mida kõneleb võim. Seetõttu — sõnavabadust ei ole olemas. Olemas on kontroll. Küll mitte nii ilmselge kui tsensuur sõna otseses mõttes. Kuid on tsensuur selle sõna kaudses tähenduses.

Härra Chiesa, kui tohib, siis ma teiega lõpuni nõus ei ole. Sest näiteks Eestis on kontroll täiesti selget kuju võtmas. On ju päris täpselt teada siinsed kaitsepolitsei-poolsed soovitused. See on juba selge ettekirjutus. Mis te arvate?

Õigus! Kuid see puudutab ainult Balti riike. Teistes riikides aga sellist asja ei ole. Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ei ole võimalik, et kaitsepolitsei annaks ajakirjandusele otseseid juhiseid. See on selge.

Tõeline fašism

Mispärast aga tsensuuri diktaat Baltimaades võimalik on?

Sellepärast, et kolm Balti riiki ei ole sisuliselt natsismist vabastatud. Nad võeti automaatselt Euroopa rüppe. Baltimaade eliit usub, et Nõukogude Liit kujutas endast vaenlast. Ja pole tähtis, et NSVL sõdis koos lääneriikidega natsismi vastu. Pole sugugi juhus, et Eestis, Lätis ja Leedus on olemas natslikke organisatsioone, kes korraldavad avalikke manifestatsioone.

Sisuliselt need kolm riiki ei tunne ega tunnista euroopalikke õigusi ja vabadusi. Seetõttu me näemegi praegu riigiti erinevat, jagunenud Euroopat. Sellest aspektist vaadates kaks Euroopat: Lääne-Euoopa, kes avalikult enam-vähem toetab inimeste isiklikke õigusi, ja teine Euroopa, kes toetub autoritaarsetele meetoditele.

Seega ei ole meil silme ees mitte ühsikjuhtum, vaid suundumus?

Muidugi! Nädal tagasi kõrvaldas Leedu politsei müügilt Galina Sapožnikova raamatu „Kes keda on reetnud" kogu tiraaži. See on teguviis, mis Itaalias olnuks võimatu. Leedus aga — teostatav. Lihtsalt kogu vastumeelse raamatu tiraaži hävitamine. See on tõeline fašism. See on — fašism Euroopa sees.

Tulevik on autoritaarne

Härra Chiesa, kas teil on teatav hirm, et sedasorti politsei-poolsed ettekirjutused hakkavad levima ka ülejäänud Euroopas? Loomulikult üleüldise heatahtliku läbi sõrmede vaatamise ja ajakirjanduse-poolse vaikimisvandenõu saatel.

Eesti Rahvusvähemuste Esindajate Koja juht Rafik Grigorjan
© Sputnik / Александр Заболотный

Täpselt nii. Piisab, kui öelda, et Euroopasse pürgib Ukraina — olemuselt autoritaarne riik, kus natsid sisuliselt vabalt riiki juhivad. Ja karta on, et Ukraina astub Euroopasse. See aga tähendab, et Ukraina salateenistused võivad hakata teistelt Euroopa riikidelt nõudma mida iganes. Tekib natsismi „väärtuste" ja demokraatia väärtuste ühtepõimumine.

Aga kas nad on üldse ühildatavad?

Üldiselt ei ole see võimalik! Käivad ju samahästi kui kõik Euroopa juhid Kiievis ja suhtlevad president Porošenkoga. Mida see tähendab? See tähendab, et natsism astub samm-sammult Eroopasse.

Mida suudavad mõistlikud inimesed sellele vastukaaluks seada?

Raske öelda. Käesoleval hetkel ei ole Euroopas selles liinis poliitilist opositsiooni.

Ma arvan, et tegemist on ajutise lõiguga Euroopa ajaloos. Sest Euroopa, nagu see eelnevalt on olnud, muudab oma poliitilist maastikku. Ja ta hakkab väga kiiresti muutuma pärast valimisi Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis. Pärast Suurbritannia Brexitit.

Ma eeldan, et jõudu koguvad poliitiliselt parempoolse tiiva poliitikud. Ühest aspektist vaadates väidavad nad, et sooviksid rajada häid suhteid Venemaaga. Ja see on positiivne. Teisest küljest aga — need poliitikud kehastavad ebademokraatlikke jõude.

Need on autoritaarsed, isegi ksenofoobsed jõud, kes praegu Prantsusmaal, Itaalias ja mõnedes teistes riikides populaarsust koguvad. Seetõttu kätkevad muudatused poliitilises maastikus positiivseid külgi välispoliitikas ja negatiivseid iga Euroopa riikide siseelu suhtes.

104
Tagid:
natsism, demokraatia, intervjuu, propaganda, riigiasutus, Sputnik, KaPo, Euroopa Parlament, Giulietto Chiesa, Eesti, Balti riigid
Teema:
Repsgate (8)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega