Teabeagentuur ja raadio Sputnik

„Nakkuslik paranoia"

114
(Uuendatud 13:13 11.07.2018)
Infoagentuurid LETA ja BNS lõpetasid ühepoolses korras lepingu portaalidega Sputnik Läti ja Sputnik Eesti

TALLINN, 1. märts — Sputnik. Samaaegselt agentuuri BNS ja portaali Sputnik Eesti koostöölepingu lõpetamisega 1. märtsil ütles Läti infoagentuur LETA ühepoolses korras üles lepingu agentuuriga Sputnik Läti, kirjutas RIA Novosti.

Rohkem küsimusi kui vastuseid

LETA esitatud põhjendused lepingu lõpetamiseks tekitavad üksjagu küsimusi, nenditi Läti Sputniku toimetuses.

Kirjas kinnitatakse, et Sputnik kasutab agentuuri teenuseid niiviisi, et see olevat „vastuolus Läti Vabariigi aluspõhimõtete ja kõrgemate väärtuste, sealhulgas moraalsete väärtustega, mis on kaitstud Läti Vabariigi põhiseadusega".

Millised artiklid nimelt ja millisel viisil võisid Läti ühiskonna väärtusi ja põhiseaduse postulaate kõigutada, ei ole LETA täpsustanud.

Agentuur BNS piirdus selgituses üleüldse „kohmakate valvefraasidega", mis ei anna mingeid selgeid vastuseid, teatati portaali Sputnik Eesti poolt.

Küsitlus

Kas Teile meeldib portaal Sputnik?
  • Jah, olen portaali regulaarne lugeja
    42.7% (35)
  • Mõnikord avaldatakse seal huvitavaid materjale, seepärast käin sellel aeg-ajalt
    23.2% (19)
  • Ei, need seal on kõik „Putini trubaduurid“
    32.9% (27)
  • Polnud sellisest portaalist enne skandaali Repsiga kuulnudki, nüüd loen
    1.2% (1)
Hääleta: 82

„Kontaktide katkestamine paistab olema poliitiliselt motiveeritud. BNS-i teade koostöö lõpetamisest oli portaalile täielik üllatus, sest kõik lepingujärgsed kohustused oleme me alati punktipealt täitnud. BNS-i tegevuse õiguspärasust hakkavad uurima agentuuri juristid," väitis Sputnik Eesti juht Elena Cherysheva.

Nakkav tõbi

Kuu jagu varem keeldus BNS koostööst teise Baltimaa toimetusega — teabeagentuuriga Sputnik Leedu. Selgitus kõlas tookord nii: BNS-i materjale ei ole Sputniku veebilehel küll moonutatud, kuid nende kõrval on avaldatud „kontrollimata ja propagandistlikke sõnumeid".

Selle intsidendi kohta nenditi Läti Sputnikus, et „paranoia, nagu näha, on nakkav tõbi".

Nii Läti agentuur LETA kui ka kogu Baltikumis tegutsev BNS ei kuulu riigile, vaid eraettevõttele — Eesti haldusfirmale UP Invest OÜ. Ajakirjanikud ei välista, et ettevõte võis olla sunnitud lepingu lõpetama välisel survel.

„Oma vabal tahtel poleks ei erafirma ega riiklik teabeagentuur ilmselt küll ega viimasest kui kliendist loobunud," oletatakse Läti Sputniku toimetuses.

Sputnik Eesti toimetuses nähakse agentuuri otsuses samuti „majandusliku ebaadekvaatsuse varjundit".

„Samahästi kui sajaprotsendilise tõenäosusega võib eeldada ehmumist telefonikõnest või —kõnedest BNS-i juhtkonnale kõrgete riigiametnike nimel, kelle ainsaks sooviks on tahe alternatiivset vaatenurka väljendav suu sulgeda," rõhutati Sputnik Eesti toimetuses.

Baltikum kui infosõja lahinguväli

Baltimaade võimud püüavad juba ammu piirata vene meediakanalite, sealhulgas Sputniku tegevust. Nii blokeeriti 2016. aasta kevadel Läti Sputniku veebileht domeenialas lv — Euroopa Nõukogu kehtestatud määruse „piirangumeetmetest seoses ohuga Ukraina territoriaalsele terviklikkusele, suveräänsusele ja sõltumatusele" väidetava rikkumise tõttu.

Olulist rolli on etendanud Euroopa Parlamendi novembris vastu võetud resolutsioon vastutegevusest Venemaa massimeediale, mis tegevat „vaenulikku propagandat". Peamisteks ohtudeks kuulutati agentuur Sputnik ja telekanal RT ning mõnedes dokumendi punktides soovitati kehtestada nende suhtes sisuliselt tsensuur.

Tänavu veebruaris sai teatavaks, et Eesti eriteenistused on soovitanud riigiametnikel keelduda Sputniku töötajatega suhtlemast. Selle korralduse peale „unustas" Eesti haridusminister järsku omaenese intervjuu agentuurile ja süüdistas ajakirjanikke valeinfo avaldamises.

Kaitsepolitsei hoone Tallinnas
© Sputnik / Вадим Анцупов

Sputniku töötajad näevad toimunu põhjust selles, et kohalikud poliitladvikud ei ole valmis tunnistama alternatiivse vaatenurga eluõigust, eriti kui see on väljendatud vene keeles.

„Nende poliitikute silmis on sõna tänapäeval võrdustatud püssilasuga. Püüdlus mõtteid vahetada muutub infoväljal vastasseisuks, mida teatud teenistuste „hoolitsevate" kätega püütakse pöörata infosõjaks," nenditakse portaalis Sputnik Eesti.

Sputnik orbiidilt ei lahku

Ajakirjanikud tunnistavad, et LETA ja BNS-i tegevusotsus loob Sputniku jaoks raskusi — agentuuri töötajatel tuleb mitmekordselt rohkem tööd teha. Sputnik Eesti toimetuses ollakse sellegipoolest valmis "maksma kõrget hinda õiguse eest tõtt rääkida".

Sellest hoolimata Sputnik töötamast ei lakka. „Sellepärast, et agentuur suhted Sputnikuga lõpetas, ei lahku ta orbiidilt ega kuku unustusejõkke, nagu ta ei kukkunud ega uppunud siis, kui tal keelati end Läti domeeninime all registreerida," toonitab Läti Sputnik.

Toimetuses konstateeritakse samas, et sõnavabaduse diapasoon Baltimaades LETA ja BNS-i otsuste läbi küll „avardunud" ei ole.

114
Tagid:
infosõda, paranoia, nakatuslik, ühepoolselt, lõpetamine, leping, meedia, sõnavabadus, BNS, LETA, Sputnik, Leedu, Läti, Eesti
Teema:
Meedialahingud (290)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega