Foto on illustratiivne

Holland ei saa üle hirmust vene häkkerite ees

48
Märtsis toimuvatel parlamendivalimistel lülitatakse Hollandi valimisjaoskondades kõik arvutid ülemaailmsest veebivõrgust välja, et vene häkkerid neisse sisse ei murraks

ТАLLINN, 17. veebruar — Sputnik. Hollandlased lülitavad Venemaa häkkereid kartes eelseisvate parlamendivalimiste ajaks valimisjaoskondade arvutid võrgust välja. Riigi valitsus lubas omavalitsustel neid häälte arvestamiseks kasutada ainult sel tingimusel, et seadmetel puudub ühendus internetiga.

Ametnikel on keelatud kasutada ka mälupulki (USB-ajamitega) ja muid salvestusseadmeid ning kõigi 20 valimisringkonna hääletustulemused tohib omavalitsustest valimisstaapi kohale toimetada ainult tavalisele paberile kantuna. Hollandi siseminister Ronald Plasterk teatas riigi parlamendile, et kõigist neist abinõudest tõenäoliselt piisab, et välistada häkkerite võimalik seadusevastane sekkumine 15. märtsile määratud valimiste tulemuste kokkuarvestamisse. Venemaa häkkerid paistavad olevat saavutanud rahvusvahelises poliitikas sellise autoriteedi, et on sundinud valitsusi ja riike endiga arvestama.

Vana hea paber häkkimist ei karda

Tõsi, antud juhul, hollandlaste puhul ei kuulu kõikjale tungivatest ja kõikvõimsatest küberkurjamitest pajatava legendi autorlus sugugi mitte IT-turvalisuse asjatundjatele, vaid ajakirjanikele — telekanali RTL reporteritele. Möödunud jaanuaris näitas telekompanii reportaaži, kus demonstreeriti, kuivõrd kaitsetu on tarkvara, mida valijate registreerimiseks kasutatakse, huligaanide ja kurjategijate ebaseaduslike sissemurdmiste ees.

Hollandi eelseisvatel valimistel hakatakse minister Plasterki otsuse kohaselt valijaid registreerima käsitsi ja vanaaegsel viisil. Mis puudutab kõiki teisi hääletamise etappe, siis elektrooniline hääletamine (mis on Eestis laialdaselt kasutusel) oli riigis ennegi keelatud — valijad teevad oma valiku üksnes pastapliiatsi ja paberist valimissedeli abil.

Hollandi valitsus tunnistab, et tal ei ole mitte mingisuguseid tõendeid selle kohta, et mingid häkkerid üritaksid valimistoiminguis kasutatavatesse arvutitesse sisse murda.

Sellegipoolest on valjuhäälne vene netilurjuste paljastamiskampaania, mis käivitati USA-s seoses rünnakutega Demokraatliku Partei serveritele, Hollandi elanikkonnale vägagi muljet avaldanud. Võimud otsustasid rakendada turvameetmeid, mis loomulikult tõstab eelarvelisi kulutusi valimiste läbiviimiseks, aga ka suurendab vigade tekkimise ohtu häälte kokkulugemisel ning nõuab seega korduvat ülelugemist ja ülekontrollimist. Hääletustulemused tehakse sel põhjusel teatavaks hiljem kui varasematel aastatel.

Eesti ei karda vene häkkereid üldse mitte

Tähelepanu pälvib tõsiasi, et üks e-riigivalitsemise osas kõige arenenumaid EL-i riike — Eesti — ei väljenda ametlikul tasandil vähimaidki kartusi vene häkkerite võimalikust sekkumisest valimistesse. Käesoleval aastal seisavad riigis ees kohalike omavalitsuste valimised, ja elektroonilise hääletamise võimalust kasutavad juba väljakujunenud tava kohaselt ilmselt tuhanded valijad.

Eesti on tuntud ka selle poolest, et justsiin toodi 2007. aasta kevadel esmakordselt käibele termin „kübersõda" ja Venemaa aadressil kõlasid süüdistused koordineeritud küberrünnetes riigiasutuste ja võtmetähtsusega äriettevõtete vastu. Süüdistused ei leidnud ekspertide poolt kinnitust, kuid Vene riigi häkkerite esimese ohvri kuvand on Eestile jäänud.

Huvitav on seegi, et Keskerakond, kes palju aastaid seisis elektroonilisele hääletamisele kui kõrvalise sekkumise suhtes üsna haavatavale hääletamisviisile vastu, on võimule tulles, nagu näib, täiesti loobunud sel teemal muretsemast.

Maailma juhtiva viirusetõrjetarkvara tootja, Moskva ettevõtte Kaspersky Labori andmetel on internetis kõige rünnatumaks riigiks maailmas jätkuvalt Venemaa, Holland hõivab 16. koha ning Eesti püsib häkkerite „lemmikriikide" nimekirjas 120. kohal.

48
Tagid:
kübersõda, hääletamine, valimised, Kasperski labor, keskerakond, häkker, Holland
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega