Ülekaaluliste laste hulk on Euroopas kiirelt kasvamas, illustratiivne foto

Euroopa ülekaalulised lapsed on valitsuste süü

60
(Uuendatud 12:12 10.02.2017)
Ülekaaluliste laste hulk on Euroopas kiirelt kasvamas ja üksnes lapsevanemate jõul, nagu väidab Brüsselis neil päevil avaldatud aruanne, ei õnnestu sellele nuhtlusele piiri panna – tarvis on riigivalitsuste sekkumist

ТАLLINN, 10. veebruar — Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa tagasihoidlike sissetulekutega perekonnad ei ole ilma riigipoolse toeta suutelised võitlema oma laste rasvumise vastu. Säärasele järeldusele jõudsid aruande autorid aastatepikkuse uurimistöö tulemusena, mis EL-is ja sealhulgas Eestis läbi viidi.

Tüsedaid lapsi on üha rohkem, ja vanemad üksi, isegi kui nad on teadlikud tervisliku toitumise tähtsusest, ei ole suutelised eeskätt rahanappuse ja odavate toidukaupade turunduse survel sellest nuhtlusest jagu saama.

Viie aasta vältel jälgisid teadlased kaalumuutusi ligikaudu 16 000 lapsel 8 EL-i riigist, mille hulgas oli ka Eesti. Tüsedate laste (vanuses 2 kuni 10 eluaastat) osakaal on riigiti mõistagi varieeruv — näiteks Lõuna-Itaalias ulatub see 40%-ni, seevastu Belgias ei ületa 10%. Kõikides piirkondades ja kõigis riikides aga on tüdrukud sagedamini ülekaalulised kui poisid.

Tüsedatest tervetest lastest saavad tõbised rasvunud täiskasvanud

Eesti kohta kogutud andmed näitavad, et ülekaalulisi lapsi on enimal määral — üle 20% madala sissetulekuga peredes, jõukamates perekondades moodustab see näitaja umbes 17%, millest joonistub välja mõneti murelikum pilt kui Euroopa kohta keskmiselt.

Teadlased tuletavad meelde, et rasvumisega kaasneb väga sageli suurem risk haigestuda mittenakkuslikesse haigustesse, kaasa arvatud diabeet ja südamehaigused: üle 50% insuliinsõltumatu suhkurtõve ehk nn 2. tüüpi diabeedi juhtudest ja 60% südame-veresoonkonna haigustest on otseselt seotud ülemäärase kehakaaluga. Ligikaudu 7% riiklikest tervishoiueelarvetest kulub igal aastal just rasvumisest tingitud tõbede ravikulude katmiseks. Umbes 2,8 miljonit eurooplast sureb igal aastal ülekaalulisuse tagajärjel.

Professor Wolfgang Ahrens Leibnizi-nimelisest ennetusuuringute ja epidemioloogia instituudist kinnitab: „Riigipoolne sekkumine peab etendama otsustavat osa võitluses rasvumise levikuga Euroopas ja väljaspool selle piire."

„Meie uuringute tulemused näitavad selgesti, et vähekindlustatud perede lapsed kannatavad ülekaalulisuse või rasvumise all märgatavalt sagedamini kui küllalt suure sissetulekuga perede lapsed. Järelikult on tingimata tarvis teha täiendavaid jõupingutusi ja rakendada julgeid poliitilisi meetmeid nende abistamiseks, kes seda kõige rohkem vajavad," kirjutab professor Ahrens.

Riik peab kontrollima toidukaupade reklaami

„Veel üheks võtmetähtsusega küsimuseks, mis nõuab valitsuste sekkumist, on lastele suunatud valmistoidu ja ebatervisliku toidu massturundus," ütleb Wolfgang Ahrens. „Tänapäevane telereklaamide mõju muudab isegi selliste vanemate jaoks, kes on teadlikud tervisliku toitumise tähtsusest, äärmiselt raskeks nende katsed sääraste toitude tarvitamist oma laste puhul piirata. Hädavajalikud on poliitilised meetmed tervisliku toitumise propageerimise toetuseks."

Laste rasvumise probleem muutub Euroopas iga aastaga suuremaks. Teadlaste andmete kohaselt kannatas 2010. aastal keskeltläbi iga kolmas laps vanuses 6 kuni 9 eluaastat ülekaalulisuse või rasvumise all. 2008. aastal oli tüse iga neljas laps. Värskemaid usaldusväärseid andmeid Euroopa kohta seni üldkättesaadaval kujul veel ei ole, kuid vaevalt on need seitsme aasta tagusest statistikast etemad.

60
Tagid:
ülekaalulised, aruanne, sekkumine, tervis, lapsed, valitsus, Brüssel, Euroopa, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega