Korruptsiooniga seotud süütegude arv tõusis rekordkõrgusele

Korruptsiooniga seotud süütegude arv tõusis rekordkõrgusele

96
(Uuendatud 15:52 24.01.2017)
Kui kuritegevuse üldine tase oli mullu koguni 11 protsendiga languses, siis korruptsiooniga seotud süüteod kasvasid, ulatudes rekordkõrgusele

TALLINN, 24. jaanuar — Sputnik. Kokku registreeriti mullu 557 korruptsiooniga seotud kuritegu, mis on kõigi aegade kõrgeim näitaja. Neist suurema osa ehk 64 protsenti moodustavad altkäemaksu kuriteod, vahendas BNS justiitsministeeriumi teadet.

Korruptsioonikuritegude arvu tõusu taga on eeskätt ametialased võltsimised, mida 2015. aastal registreeriti 65 kuritegu ning 2016. aastal 161 kuritegu. Selliste võltsimiste sisuks on näiteks sõiduki tehnoülevaatustel meelehea vastu antud sõiduki tehniline pass, kuhu märgiti sõiduk tehniliselt korrasolevaks, kuigi too seda ei olnud. 

Põhja-Eesti Regionaalhaigla
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kui mullu oli 557 korruptsiooniga seotud süütegu, siis aasta varem oli neid 450. Sealjuures on korruptsiooniteod kasvanud alates 2012. aastast. Siis oli neid 161, aasta hiljem juba 322 ning 2014. aastal 355, selgub justiitsministeeriumi statistikast.

Kuritegevuse üldine tase langes mullu 11 protsenti

Kuritegevuse üldine tase jätkas mullu langemist, alanedes võrreldes aasta varasema ajaga koguni 11 protsenti, sealjuures on languses ka tapmiste ja mõrvade arv.

2016. aastal registreeriti 28 986 kuritegu, mis on 3589 kuriteo võrra vähem kui 2015. aastal. Langus tuleneb eeskätt varavastaste kuritegude arvu vähenemisest, mida 2016. aastal registreeriti 12 372, samas kui 2015. aastal oli neid 14 966. 

Kuritegude arvu langust 2015. aastal mõjutas mõnevõrra karistusseadustiku muutmine, millega tõusis varavastaste väärtegude ja kuritegude piir 64 eurolt 200 eurole. 2016. aastal vähenes varavastaste süütegude ehk kuritegude ja väärtegude koguarv 15 protsenti.

Eestis registreeriti 2016. aastal keskmiselt 220 kuritegu 10 000 elaniku kohta. Keskmisest kõrgem oli kuritegevuse tase Ida-Virumaal 294 ja Harjumaal koos Tallinnaga 242 kuriteoga. Kõige madalam oli see näitaja Saaremaal 90 ning Hiiumaal 106 kuriteoga. Nende maakonnad on läbi aastate olnud kuritegevuse tasemelt vastavalt kas esimeste või viimaste hulgas.

Tapmiste ja mõrvade arv on jätkuvalt vähenenud. Ohvri surmani viis mullu 30 tapmist ja mõrva, katse staadiumisse jäi 14 kuritegu. Tunamullu oli tapmisi ja mõrvu koos katse staadiumisse jäänud süütegudega 50, 2014. aastal 55, 2013. aastal 62, 2012. aastal 80 ning 2011. aastal koguni 100.

Tapmisi on olnud kõige enam suurtes maakondades Harjumaal ja Ida-Virumaal. Viimase viie aasta jooksul on neis olnud märgatav langus, mis avaldub ka kogu Eesti näitajates. Võrreldes 2015.aastaga oli langus eeskätt Ida-Virumaal — 14 süüteolt seitsmele, samas Harjumaal oli langus väike 19 süüteolt 18-le. Valdav osa tapmistest on toime pandud alkoholijoobes ning ka enamik tapmiste ohvreid, eriti niinimetatud olmetapmistes, on olnud alkoholijoobes.

Joobes juhtide arv langes mullu neljandat aastat järjest

Joobes tabatud sõidukijuhtide arv langes möödunud aastal neljandat aastat järjest, samas pole joobekontrolli maht vähenenud. Kui 2015. aastal tabasid korrakaitsjad kriminaalse joobega juhte 3138, siis mullu oli neid 2016. Väärtegusid alustatu mullu roolijoodikute suhtes 3009, tunamullu oli see arvb 3314.

Võrreldes varasemate aastatega on langus olnud veelgi suurem. Nii oli 2014. aastal kriminaalse joobega juhte 3178 ja 2013. aastal 3513, väärtegusid algatati aga neil aastatel vastavalt 3458 ja 3432, märkis justiitsministeerium.

Joobes sõiduk juhtidelt konfiskeeriti mullu rekordarv sõidukeid: kriminaalmenetluses 201 sõidukit, nende hulgas ka mõned mopeedid, ning väärteomenetluses 37 sõidukit. 2015. aastal olid need näitajad vastavalt 166 ja 12 sõidukit.

Eesti on kontrollitud sõidukijuhtide arvult küll Euroopas tipptasemel, kuid siiski tabatakse hinnanguliselt vaid 1-2 protsenti joobes juhtidest.

Alaealiste kuritegevus langes mullu 1000 piirimaile

Viimastel aastatel pidevas languses olnud alaealiste kuritegevus jõudis mullu 1000 piirimaile. Alaealiste kuritegevus hakkas langema möödunud kümnendi teisel poolel. Näiteks kui 2008. aastal sooritasid alaealised 3105 kuritegu, siis 2010. aastaks oli see arv langenud 1788-ni ja 2014. aastaks 1342-ni.

Tunamullu toimus küll väike tõus, kui registreeriti 1428 alaealise sooritatud süütegu, mullu kahanes see näitaja aga rekordilise 1016-ni, selgub justiitsministeeriumi andmetest.

Alaealiste puhul on enamlevinud kuritegudeks kehalised väärkohtlemised, mis seisnevad peamiselt kaklustes, samuti vargused ja avaliku korra rasked rikkumised.

96
Tagid:
süütegu, altkäemaks, kasv, kuritegevus, korruptsioon, rekord, Justiitsministeerium, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega