Eesti ettevõte hakkab EL-i maades küberõppuseid korraldama, illustratiivne foto

Eesti ettevõte hakkab EL-i maades küberõppuseid korraldama

65
(Uuendatud 16:09 23.01.2017)
Eesti küberjulgeoleku ettevõte BHC Laboratory OÜ võitis Euroopa Kaitseagentuuri hanke strateegiliste küberõppuste korraldamiseks järgneval kahel aastal neljas Euroopa Liidu (EL) liikmesriigis

TALLINN, 23. jaanuar — Sputnik. BHC Laboratory juhatuse esimehe Andrus Kivisaare sõnul näitab hanke võit Euroopa Kaitseagentuuri usaldust Eesti küberjulgeoleku ettevõtte lahenduste vastu. "BHC Laboratory pakutav unikaalne metodoloogia võimaldab harjutada riikide strateegilise juhtkonna käitumist küberkonflikti korral. Hiljutised kõrgetasemelised küberründed USA-s ja ka teistes riikides tõendavad, et õppus on varasemast enam nii aktuaalne kui ka vajalik," sõnas Kivisaar.

Eesti kaitse- ja julgeolekutööstuse innovatsiooni klastri juhatuse esimees Ingvar Pärnamäe rõhutas, et BHC poolt pakutav strateegiline küberjulgeolekuõppus on muutumas Euroopa standardiks. Pärnamäe lisas, et rahvusvaheline hankevõit tõestab veelkord, et Eesti kaitsetööstusettevõtete väljatöötatud lahendused on maailmas konkurentsivõimelised ning järjest enam hinnatud, teatas Eesti kaitse- ja julgeolekutööstuse innovatsiooni klaster pressiteate vahendusel. 

Täpset riikide nimekirja, kes küberjulgeoleku õppusel osalevad, ei ole veel avaldatud.

BHC Laboratory'le on tegemist juba teise rahvusvahelise hankevõiduga — varasemalt on korraldatud Euroopa Kaitseagentuuri tellimusel küberjulgeoleku õppuseid Portugali, Tšehhi ja Austria valitsustele.

Euroopa Kaitseagentuur loodi 2004. aastal eesmärgiga suurendada Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet. Lisaks tegeleb kaitseagentuur ka kaitsetehnoloogia arendamise küsimustega, relvastuspoliitika kujundamisega, teadus-ja arendustöö osakaalu suurendamisega Euroopa kaitsevaldkonnas ning liikmesriikide hankekoostöö suurendamisega.

BHC Laboratory OÜ on Eesti juhtiv küberjulgeolekuettevõte, kes aitab lahendada ja ennetada küberruumi ja —turvalisusega seotud probleeme ning arendada küberjulgeoleku IT-lahendusi. BHC Laboratory põhitegevus on suunatud ekspordile.

Kaljulaid: riigid peavad mõtestama küberkaitse olemust

Küberruum on riigikaitses sama oluline kui maa, õhk ja meri, rõhutas president Kersti Kaljulaid Tallinnas asuvat NATO Küberkaitsekoostöö Keskust külastades.

„Eesti julgeolek NATO-s ei saa olla tugevam meie enda investeeringust sellesse. Lisaks sõjalisele panusele peame olema võrdsed ka debattides. Eesti riik on võtnud küberjulgeolekus juhtpositsiooni, mida märgatakse kogu maailmas," rõhutas president Kaljulaid.

Tallinnas asuv NATO Küberkaitsekoostöö Keskus on NATO akrediteeritud rahvusvaheline oivakeskus, mõttekoda ja väljaõppeasutus. 2008. aastal loodud keskus on kasvanud oluliseks küberkaitse valdkonna teadmiste allikaks NATO ja liikmesriikide jaoks.

Iseseisva rahvusvahelise organisatsioonina keskendub NATO küberkaitsekeskus rakendusuuringutele, analüüsidele ning koolitustele ja õppustele küberkaitse valdkonnas. Küberkaitsekeskuse aastakonverents CyCon toob Tallinnasse igal kevadel üle poole tuhande eksperdi kogu maailmast, kes esindavad valitsusi, kaitsevägesid, eraettevõtteid, ülikoole jne. Keskus korraldab iga-aastaselt ka maailma suurimat tehnilist küberkaitse õppust Locked Shields. 

NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse liikmelisus on avatud kõigile NATO liikmetele. Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi vabariik, Türgi, Ungari, USA ja Ühendkuningriik on keskuse sponsorriigid. Austria ja Soome on liitunud keskusega partnerriikidena. Keskust rahastavad ja mehitavad liikmesriigid ning see ei kuulu NATO sõjalisse struktuuri.

Eesti on digitaalvaldkonnas kõige kiiremini arenev Läänemere riik

Läänemere piirkonna digitaaliseerimise arengu mõttekoja Top of Digital Europe avalikustatud digitaalvaldkonna uue aruande „Digitaalvaldkonna olukord 2016. aastal" põhjal on Eesti digitaalvaldkonnas kõige kiiremini arenev Läänemere riik, kirjutas Eesti Sputnik.

Aruanne esitab ülevaate sellest, kuidas Põhjamaad, Balti riigid ja Poola digitaalmajanduse tingimustes toime tulevad. Aruande kohaselt areneb Eesti endiselt jõudsalt ja on piirkonnas esirinnas. Eesti on mitmes digitaalmajanduse kategoorias Põhjamaadele kas lähedal või nendega samale tasemele jõudmas ning juhtival kohal e-valitsuse arendamises.

65
Tagid:
hange, küberkaitse, liikmesriigid, õppused, Euroopa Kaitseagentuur, BHC Laboratory OÜ, Andrus Kivisaar, Eesti, EL
Teema:
Õppused (114)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega