Eesti on digitaalvaldkonnas kõige kiiremini arenev Läänemere riik, illustratiivne foto

Eesti on digitaalvaldkonnas kõige kiiremini arenev Läänemere riik

38
(Uuendatud 14:41 23.01.2017)
Läänemere piirkonna digitaaliseerimise arengu mõttekoja Top of Digital Europe avalikustatud digitaalvaldkonna uue aruande „Digitaalvaldkonna olukord 2016. aastal” põhjal on Eesti digitaalvaldkonnas kõige kiiremini arenev Läänemere riik

TALLINN, 23. jaanuar — Sputnik. Aruanne esitab ülevaate sellest, kuidas Põhjamaad, Balti riigid ja Poola digitaalmajanduse tingimustes toime tulevad. Aruande kohaselt areneb Eesti endiselt jõudsalt ja on piirkonnas esirinnas. Eesti on mitmes digitaalmajanduse kategoorias Põhjamaadele kas lähedal või nendega samale tasemele jõudmas ning juhtival kohal e-valitsuse arendamises, teatas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) pressiteate vahendusel.

Aruande „ State of the Digital Region" teine iga-aastane väljaanne kinnitab veelkord, et Läänemere riigid on pannud end maailma juhtivate tehnoloogiakeskuste seas kindlalt maksma ning neil on olemas digiajastul edu saavutamiseks vajalikud oskused, valitsemistavad ja ettevõtluskeskkond, märkis ITL.

Aruandes käsitletakse üksikasjalikult ka linnade ja linnavõrgustike rolli digitaalmajanduse kasvu soodustamisel, kuna üha hoogustuv linnastumine ja digitaliseerumine on omavahel aina enam läbi põimunud. Linnad on digitaalturu ühendussõlmed, kus tegutsevad uuenduslikud idufirmad soodustavad digitaalmajanduse kasvu paljudes sektorites.

"Sellised linlikud keskused asuvad siiski sageli üksteisest kaugel, neid eraldavad nii riigipiirid kui ka Läänemeri ise. Selleks, et edendada piiriülest digikoostööd ning luua Läänemere piirkonnas ühtne digitaalturg, tuleb kõrge tehnoloogilise võimekusega linnu julgustada üksteisega rohkem partnerlusse astuma. Linnade tehnovõrgustikest muljetavaldava nn klastri loomine tagaks teabe, ideede ja inimressursi liikumise ning soodustaks innovatsiooni, ettevõtlikkust ja majanduskasvu," tõi liit esile.

„Mul on väga hea meel näha, et Eesti areneb digitaalvaldkonnas kõigist Läänemere piirkonna riikidest kõige kiiremini. See annab veelkord tõestust Eesti kui digitaalse eesrindlase positsioonist Euroopa ühtse digitaalturu arendamisel," ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. „Me jätkame e-Eesti arendamise ja majanduse digitaliseerimisega ning pühendume oma peamise probleemi — IKT-spetsialistide puuduse — leevendamisele, pakkudes ümber- ja tasemeõpet."

„Eesti on teinud endale nime e-riigina. Olime esimesed, kes pakkusid oma kodanikele mitmeid e-teenuseid, näiteks võimalust osaleda valimistel või asutada ettevõte ilma kirjutuslaua tagant püsti tõusmata. Eesti järgmine suur proovikivi on üleminek e-riigilt e-tööstusele," märkis ITL juhatuse esimees Anneli Heinsoo.

Läänemere Arengufoorum ja Microsoft asutasid IKT-mõttekoja Top of Digital Europe, et jälgida piirkonna digitaalvaldkonna arengut ning tuua esile veel kasutamata võimalused, hõlbustada Läänemere riikide piiriülest digikoostööd ning reklaamida neid kui ülemaailmset IKT-keskust. Top of Digital Europe avalikustab igal aastal digitaalvaldkonna olukorra aruande ning koostab muid digitaalmajanduse arengu ja Läänemere tihedama piirkondliku koostöö võimaluste analüüse.

ITL on info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (IKT) tegelevaid ettevõtteid ja organisatsioone ühendav erialaliit, kus liikmeid on praegu 82. Lisaks IKT-le spetsialiseerunud ettevõtetele kuuluvad Liitu ka mitmed ettevõtted teistest majandusharudest, mille põhitegevus on IKT-ga oluliselt seotud. ITL-i kuuluvate ettevõtete käive moodustab ligi 75 protsenti Eesti IKT-sektori kogukäibest.

38
Tagid:
aruanne, digitaalvaldkond, Top of Digital Europe, Läänemeri, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega