Venemaa Leedu suursaadik Aleksandr Udaltsov

Tara ehitamine Venemaa piirile meenutab laste liivakastimängu

113
(Uuendatud 13:26 23.01.2017)
Venemaa Leedu suursaadiku Aleksandr Udaltsovi hinnangul võib Leedu võimude plaani ehitada Kaliningradi oblasti piiri ette piirdetara võrrelda laste liivakastimänguga

TALLINN, 23. jaanuar — Sputnik. Leedu Sputnikule antud eksklusiivintervjuus esitas Vene Föderatsiooni suursaadik Leedus oma nägemuse piirirajatise püstitamisest Vene-Leedu piirile.

„Seoses Leedu võimude otsusega, mis puudutab tara ehitamist piki Kaliningradi oblasti ja Vene Föderatsiooni piiri, tekib mul selline assotsiatsioon: meenutan oma kõiki nelja lapselast, kes mängivad liivakastis. Lapsed ehitavad seal tavaliselt tornikesi, müüre, losse, kaevavad liivasse neid üksteisest eraldavaid kraavikesi ja mängivad „oma" platsi peal välismaa sõdureid. Ilmselt on kavatsus piirile sein ette ehitada dikteeritud elulisest filosoofiast, täpsemalt aga liivakastifilosoofiast," ütles Udaltsov.

Rahva raha eest

Kaliningradi oblasti ja Leedu vahelise piirdetara väljaehitamiseks on Leedu 2017. aasta riigieelarves ette nähtud üle 3,5 miljoni euro.

Kaliningradi oblasti ajutine kohusetäitja Anton Alihhanov teatas, et Venemaa on valmis toetama iga algatust, mis on suunatud võitlusele salakaubanduse vastu ning oblast on isegi valmis tarnima Leedule ehitusmaterjale piiritara ehitamiseks.

Samas ei kavatse Euroopa Komisjon tara rajamist rahastada, kuna ei osale sedasorti ettevõtmiste rahalises toetamises, on eelnevalt teatanud Euroopa Komisjoni esindaja migratsiooni ja siseasjade valdkonnas Tove Ernst.

„Mis puudutab Leedu ja Kaliningradi oblasti vahelist piiri, siis tegemist on Schengeni tsooni välispiiriga, mille tähistamise ja selleks vahendite eraldamise eest vastutab Leedu," ütles Ernst. Ta märkis, et Euroopa Komisjon toetab piirirajatiste väljaehitamist selles, mis puudutab meetmeid piirikontrolli teostamiseks ja välispiiri tähistamiseks vajalikke seadmeid.

Mis tahes ettekäändel

Leedu ei ole ainus riik, kes on teatanud plaanidest ehitada tara Vene Föderatsiooni piirile. Nii on ka Läti juba alustanud ettevalmistustega tara püstitamiseks, ja nagu riigi valitsus on teatanud, tehakse seda eesmärgiga vähendada nende illegaalsete immigrantide hulka, kes plaanivad Venemaa kaudu pääseda Läti territooriumile.

Kevadel ehitati Läti-Vene piirile esimesed kolm kilomeetrit piirdetara kõrgusega vähemalt 2,7 meetrit; ühtekokku on kavas ehitada 92 km tara teatud piirilõikudes — seal, kus puuduvad looduslikud tõkkeid, näiteks sood.

Plaanidest tarastada end Vene Föderatsiooni eest piirdeaiaga teatas Norra, kes otsustas sel moel võidelda sellele põhjamaale üle Venemaa piiri saabuvate süüria migrantide vooga. Norra valitsuse andmetel rajatakse julgeoleku tagamiseks Storskogi piiripunktis uus piirivärav ja 3,5 meetri kõrgune ning 200 meetri pikkune tara.

Ka Eesti kindlustab oma maismaapiiri Venemaaga, selle projekti jaoks on valitsus eraldanud 71 miljonit eurot. Vene —Eesti piirile paigutatakse kaasaegne valvesüsteem, mis võimaldab tõkestada ebaseaduslikke piiriületusi, aga ka piirideülest kuritegevust.

Ühtlasi püstitatakse piirijoonele, olenevalt piirilõigu maastiku eripäradest ja looduslikest tingimustest, ka piirdetara, „esmajoones seal, kus ebaseaduslike piiriületuste tõenäosus on kõige suurem," teatas valitsuskabineti pressiteenistus 2016. aasta märtsis.

113
Tagid:
liivakastimäng, tara, piirirajatis, piir, Aleksandr Udaltsov, suursaadik, Lääne-Eesti, Kaliningrad, Leedu, Eesti, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega