Eelmisel aastal kahanes järsult Eestis rahvusvahelise kaitse taotlejate arv, illustratiivne foto

Mullu kahanes järsult Eestisse saabunud põgenike arv

80
(Uuendatud 11:34 21.01.2017)
Eelmisel aastal kahanes järsult Eestis rahvusvahelise kaitse taotlejate arv, selgub politsei- ja piirivalveameti (PPA) esitatud statistikast

TALLINN, 20. jaanuar — Sputnik. Kui 2015. aastal esitati Eestile 226 rahvusvahelise kaitse taotlust, siis mullu palus Eestilt rahvusvahelist kaitset 84 inimest. "See ei ole ainult Eesti trend. Näiteks Soomes taotles 2015. aastal rahvusvahelist kaitset umbes 30 000 põgenikku, aga 2016. aastal vaid 5000. Me käime sama trendi nagu meie naaberriigid," ütles PPA peadirektor Elmar Vaher neljapäeval peetud pressikonverentsil olukorda kommenteerides.

EKRE noorteliikumine Sinine Äratus korraldab Tartus haridus- ja teadusministeeriumi ees pagulaste-vastase piketi
© Sputnik / Сергей Строителев

Peamine taotluste vähenemise põhjus Eestis on PPA hinnangul Ukraina olukorra muutus ja Ukraina kodanike tehtud taotluste arvu vähenemine.

2014. aastal taotles Eestilt kaitset 147 inimest, 2013. aastal 97 ning 2012. aastal 77 inimest.

Kodakondsuse põhjal oli eelmisel aastal kõige rohkem rahvusvahelise kaitse taotlejaid Venemaalt — 14 inimest. Neile järgnesid arvukuselt iraanlased ja Palestiina Omavalitsuse elanikud mõlemad 10 taotlusega, afgaanid ja ukrainlased üheksa ning Sudaani kodanikud kaheksa taotlusega.

Rahvusvahelise kaitse ehk varjupaiga taotluse menetlemisel määrab PPA, kas inimene saab pagulase staatuse koos kolmeaastase elamisloaga või täiendava kaitse staatuse koos üheaastase elamisloaga või lükatakse taotlus tagasi.

Pagulase staatuse annab riik Genfi konventsiooni alusel sellistele inimestele, keda nende kodumaal ähvardab isiklikult oht nende elule. Täiendav kaitse antakse põgenikele, kes ei saa oma kodumaale naasta seoses sealse üldise ohtliku olukorraga.

Samas selgub PPA statistikast, et eelmisel aastal kasvas järsult rahvusvahelise kaitse pikendamise taotlejate arv. Kui mullu oli selliseid taotlusi 104, siis aasta varem 11, 2014. aastal 30, 2013. aastal 33 ja 2012. aasta 12 taotlust.

Olukord migrantidega Euroopa riikides on halvenenud
© Sputnik / Irina Kalashnikova

Mullu saabus Eestisse 77 sõjapõgenikku

Lisaks omal käel Eestisse saabunud põgenikele, kes esitavad siin oma kaitse taotluse, toodi Euroopa Liidu rändekava alusel Eestisse mullu 77 sõjapõgenikku, kellele Eesti on juba andnud kaitse. Rändekava alusel saabunute hulgas on 57 Süüria, 18 Iraagi ja 2 Jeemeni kodanikku. Jaanuaris toodi rändekava raames Eestisse veel 12 pagulast, kõik Süüria kodanikud.

2015. aastal saabus Euroopasse pretsedenditult suur arv migrante, kellest enamik olid Süüria kodusõja põgenikud.

Euroopa läheneb oma võimekuse piiridele põgenike vastuvõtmise küsimuses, sõnas Euroopa Liidu president Donald Tusk sügisel G20 tippkohtumisel. "Euroopa praktiline võimekus võtta vastu uusi põgenikelaineid, rääkimata juhuslikest majandusmigrantidest, läheneb oma piiridele," ütles ta.

Tema sõnul maailmas on kokku 65 miljonit põgenikku. G20 kogukond peaks selle eest rohkem vastutama hakkama, lisas Tusk.

Euroopa Liit püüab korraldada 160 tuhande põgeniku jaotamist EL riikide vahel, kuid siiamaani on ümber paigutada õnnestunud vaid veidi üle seitsme tuhande inimese. Seejuures on algselt Lätti ja Leetu suunatud põgenikud sealt peagi edasi pagenud "rikkamatesse riikidesse" nagu Saksamaa.

EL püüab kõigest väest korraldada 160 tuhande põgeniku ümberpaigutamist vastavalt 2015. aastal saavutatud kokkulepetele. Eelmisel aastal õnnestus nii ümber paigutada umbes 7,5 tuhat põgenikku. Poola keeldus 7 tuhande põgeniku vastuvõtukvoodist, Slovakkia palus kogu programm uuesti üle vaadata. 

Leedu võimude ametlike andmete kohaselt lahkusid 90-st riiki ümberasustatud süürlasest ja iraaklasest 72 niipea, kui nad pagulase staatuse said.

Vastavalt EL ümberasustamisprogrammi tingimustele on põgenikel keelatud teistes Euroopa Liidu liikmesriikides töötada ja varjupaika paluda.

Mõned hävitavad pärast Balti riikidest lahkumist ära oma dokumendid, lootuses saada pagulase staatus mõnes teises Euroopa riigis, nagu Saksamaa.

Läti Punase Risti hinnangul on üle poole kvoodi alusel Lätti saabunud põgenikest juba lahkunud. "Me ei saa neid väevõimuga kinni hoida," leiab Läti siseminister Richards Kozlovskis. Leedu võimud eraldavad neljaliikmelisele perekonnale 450 eurot kuus esimese kuue kuu jooksul, pärast seda vähenevad väljamaksed poole võrra.

Eesti tagab pagulastele kahe aasta jooksul tasuta elamise ja väljamaksed. Eesti siseministeeriumis kinnitati, et ükski EL programmi alusel riiki saabunud 77 sõjapõgenikust ei ole riigist lahkunud, kirjutas Eesti Sputnik detsembris.

80
Tagid:
naaberriigid, taotleja, trend, kaitse, rahvusvaheline, põgenik, PPA, Elmar Vaher, Soome, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega