Valitsus arutab Indiaga sõlmitud üleandmislepingu ratifitseerimist

Valitsus arutab Indiaga sõlmitud üleandmislepingu ratifitseerimist

46
(Uuendatud 18:21 18.01.2017)
Valitsus arutab neljapäeval oma istungil Indiaga sõlmitud kohtulikult karistatud isikute üleandmise kokkuleppe ratifitseerimist, mille alusel oleks võimalik Indias vangi mõistetud laevakaitsjad tuua Eestisse

TALLINN, 18. jaanuar — Sputnik. Riigikogu peab oma seadusega ratifitseerima Eesti ja India vaheline kohtulikult karistatud inimeste üleandmise kokkulepe. Kokkuleppe eesmärk on anda inimestele võimalus kanda karistust oma koduriigis. Kokkulepet saab rakendada vaid juhul, kui üleandmise tingimustega on nõustunud nii karistatud inimene kui mõlemad riigid, teatas valitsuse pressiesindaja, vahendas BNS.

Eesti või India saavad üle anda kodaniku, keda pole karistatud surmanuhtlusega ja kes pole süüdi mõistetud sõjakuriteos. Inimese suhtes tehtud kohtuotsus peab olema lõplik. Üheks üleandmise tingimuseks on see, et tegu, mille eest kohapeal karistus määrati, peab olema kuriteona karistatav ka vastasriigis. Üleandmine on lubatud, kui karistust on jäänud kanda rohkem kui kuus kuud.

Pärast üleandmist peab inimene jätkama mõistetud karistuse kandmist. Kui Eesti soovib oma õigusest tulenevalt karistust muuta, peab selleks olema India eelnev nõusolek. Küll aga on mõlemal riigil õigus anda armu, amnestiat või kergendada karistust kooskõlas oma riigi põhiseadusega.

Kokkulepe jõustub pärast viimase lepinguosalise riigi õigustoimingute lõpuleviimise teavitamisest, täpsemalt teavitamisele järgneva kuu esimesest päevast.

Mikser: riik ei nõua laevakaitsjate võlga tagasi kuni mehed on Indias

Välisminister Sven Mikseri sõnul ei hakka riik Indias vangi mõistetud laevakaitsjatele antud laenu tagasi nõudma enne, kui mehed Eestis tagasi pole ning arutab teemat pärast meeste jõudmist kodumaale.

"Võimalik tagasimakse kohustus tekib 90 päeva pärast nende tagasipöörduimist Eestisse. Seega ei tohiks see [võlg neid ja nende peresid] praegu koormata," ütles Mikser kolmapäeval riigikogus arupärimisele vastates. 

Välisministri sõnul on Eesti riik andnud laevakaitsjatele õigusabi- ja elamiskuludeks kokku rohkem kui 110 000 euro väärtuses tagatiseta laenu.

"Aga kui tagasi saabuvad, siis valitsus arutab seda väga põhjalikult ja kui vaja, astub ka samme," lubas Mikser.

Põlluaas: riik peaks laevakaitsjate peresid aitama

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas saatis peaminister Jüri Ratasele kirja, milles kutsub valitsust üles rahaliselt toetama Indias vangis istuvate laevakaitsjate perekondi. Samuti esitas EKRE liige samateemalise küsimuse kolmapäeval infotunnis välisminister Mikserile.

Põlluaasa sõnul on positiivne, et välisministeerium on võimaldanud alusetult süüdi mõistetud laevakaitsjatele tagatiseta laenu majutuse eest tasumiseks. Samas teeb fraktsioon ettepaneku vabastada laevakaitsjad neile antud tagatiseta laenu tagasimaksmisest ja katta laevakaitsjate advokaadikulud kasvõi osaliselt valitsuse eelarvest.

India Tamil Nadu osariigi politsei arreteeris 2013. aasta 18. oktoobril piraaditõrjelaeva Seaman Guard Ohio 35 meeskonnaliiget, kelle hulgas oli indialaste, brittide ja ukrainlaste kõrval ka 14 Eesti kodanikku. Sama aasta detsembris esitati kogu kinnipeetud meeskonnale süüdistus ebaseaduslikus kütuse tankimises, ebaseaduslikus relvade käitlemises ja ebaseaduslikus territoriaalvetesse sisenemises.

Vahepeal mitu kohtuastet läbinud kohtuasja saatis India ülemkohus tagasi alama astme Tuticorini kohtusse, mis tegi oma otsuse 2016. aasta 11. jaanuaril, määrates süüalustele relvadega riiki sisenemise eest viieaastase vanglakaristuse. Jaanuari lõpus otsustasid laevakaitsjad kohtuotsuse edasi kaevata ning samas taotlesid ka kautsjoni vastu vabastamist.

Kohus lükkas kautsjonitaotluse 29. veebruaril tagasi, kuid otsustas jätkata laevakaitsjate edasikaebuse menetlemist. Kohtuistungid kaebuse osas algasid alles oktoobris ning lõppesid novembri lõpus ning kohus peab kolme kuu jooksul oma otsuse tegema.

Eesti ja India sõlmisid 15. novembril kohtulikult karistatud isikute üleandmise kokkuleppe, mille alusel saavad teises riigis süüdi mõistetud India või Eesti kodanikud õiguse kanda neile mõistetud karistust oma kodumaal. Lepingut ei saa siiski rakendada enne, kui laevakaitsjate kohtuotsus on jõustunud, mis tähendab nende poolt edasikaebamisest loobumist.

46
Tagid:
üleandmisleping, karistatud isik, kokkulepe, kohus, ratifitseerimine, laevakaitsja, India, Eesti
Samal teemal
Eesti konsul Indias kohtub laevakaitsjatega
India kohtus toimus istung Eesti laevakaitsjate edasikaebuse arutamiseks.
Asekantsler Annely Kolk kohtus Eesti laevakaitsjatega
Indias lükkus kohus laevakaitsjate üle taas edasi
Kohus otsustas laevakaitsjaid kautsjoni vastu mitte vabastada