Inimõiguslane kutsub Eestit tagama kõigile lastele kodakondsus

Inimõiguslane kutsub Eestit tagama kõigile lastele kodakondsus

37
(Uuendatud 20:29 17.01.2017)
Inimõigusorganisatsiooni Human Rights Watch (HRW) esindaja kutsus Eestit tegema lõppu olukorrale, et riigis elab ilma kodakondsuseta lapsi ning palus seda teemat käsitleda ka teisipäeval ÜRO lapse õiguste komitees alanud Eesti olukorra arutelul

TALLINN, 17. jaanuar — Sputnik. "Pettumust valmistavalt ei ole Eesti, ehkki olles teinud mõned sammud laste kodakondsusetuse vähendamiseks, probleemi täielikult lahendanud," kirjutas HRW laste õiguste koordinaator Helen Griffiths teisipäeval.

Griffiths möönab, et Eesti muutis 2015. aastast oma kodakondsusseadust, lihtsustades mitmetel inimeste kategooriatel, sealhulgas ka lastel, alates 2016. aastast Eesti kodakondsuse saamist, vahendas BNS.

Jõustunud kodakondsusseaduse muudatuste kohaselt saavad määratlemata kodakondsusega vanemate Eestis sündinud lapsed edaspidi sünniga Eesti kodakondsuse ning kõik määratlemata kodakondsusega alla 15-aastased lapsed, keda 2016. aasta detsembri seisuga oli 716, said samuti Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras.

Kui vanemad lapsele Eesti kodakondsust siiski ei soovi, peavad nad sellest ühe aasta jooksul politsei-ja piirivalveametile teada andma. Tänu seadusemuudatusele ei saa alaealiselt ka Eesti kodakondsust ära võtta — see tähendab, et mitmikkodakondsusega lapsed peavad tulevikus täisealiseks saades ise otsustama, millisest kodakondsusest nad loobuvad.

Griffithsi sõnul on jäänud siiski üks lünk — 16-18-aastased noored, kes on sündinud kodakondsuseta vanematele väljaspool Eestit ei saa siiani automaatselt kodakondsust.

"Sellel on nendele lastele suur mõju. Eestis on kodakondsuseta inimestel eriline õiguslik staatus ning sellised lapsed saavad siiski peaaegu samaväärset haridust ja tervishoiuteenust nagu teised lapsed. Kuid kodakondsuse ja identiteedi puudumine võib siiski viia nende laste diskrimineerimiseni, nad ei tunne end sageli kodus riigis, kus nad elavad. See võib mõjuda ka nende psüühikale," leiab Griffiths.

Tema hinnangul ei soovi Eesti valitsus selle teemaga tegeleda ning ei ole nõustunud sellekohaseid soovitusi ellu viima. Eesti ei ole ühinenud ka rahvusvahelise konventsiooniga, mis on suunatud kodakondsusetuse vähendamisele, märgib Griffiths.

ÜRO lapse õiguste komitee 18-liikmeline ekspertide kogu alustas teisipäeval kahenädalast sessiooni, mille raames arutatakse iga viie aasta tagant esitatavat raportit laste olukorrast Eestis.

37
Tagid:
tagama, inimõigusorganisatsioon, lapsed, kodakondsus, HRW, Eesti