Riiklike dokumentide illegaalse väljastamisega tegelenud kuritegeliku grupi süüasi võib laheneda kokkuleppemenetlusega

Dokumendiäri süüasi võib laheneda kokkuleppemenetlusega

17
Riiklike dokumentide illegaalse väljastamisega tegelenud kuritegeliku grupi süüasi võib laheneda kokkuleppemenetlusega

TALLINN, 17. jaanuar — Sputnik. Riigiprokuratuur tõi mastaapse dokumendiäri avalikkuse ette tunamullu oktoobris ning selleks ajaks ligi seitse kuud väldanud uurimisega oli tuvastatud 12 isiku seotus kuritegudega. Algselt pidi süüasjas toimuma eelistung teisipäeval, kuid see lükkus päeva võrra edasi, kuna menetluspooled selgitavad, kas on võimalik süüasja lahendada kokkuleppemenetluses.

"Kõnealuse kriminaalasja raames on süüdistus esitatud 12 inimesele. 75 inimese suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud oportuniteedi põhimõtetel. See tähendab, et prokuratuuri hinnangul on kahtlustuse saanud inimeste poolt toime pandud kuritegu tuvastatud, kuid nende süü ja roll kuriteo toimepanemisel ei olnud määrav. Nendele inimestele on määratud erinevad kohustused, lisaks peavad nad hüvitama kriminaalmenetluse kulud," ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina BNS-ile.

Prokuratuur märkis, et kuna kuriteod võivad ulatuda aastate taha, on võimalik, et kahtlusaluste ring üha laieneb. Nii ka juhtus ning menetluse käigus lisandus kümneid kahtlusaluseid, kellest enamus olid need, kes dokumendiäri teenust kasutasid ehk endale ebaseaduslikul teel dokumente hankisid. Paljud kahtlusalused asusid uurijatega koostööle ning nende kõigi kohtu ette viimisel polnud mõtet. Kohusse saadeti süüditus 12 isiku osas, nende hulgas nelja endise riigiametniku osas.

Dokumendiäri juhtis 66-aastane naine

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) sisekontrolli osakond sai illegaalsele dokumendiärile jälile üle-eelmise aasta esimesel poolel, kui käivitati kriminaalmenetluse raames kahtlusaluste jälgimine. Grupi tegevus oli üsna konspireeritud ning detailid said menetlejatele teatavaks ülemöödunud aastal järk-järgult. Peagi sai ka kinnitust, et kogu dokumendiäri juhtis 66-aastane naine, kes oli sõlminud tutvused PPA ametnikega pika aja jooksul ning just tema oli see, kes edastas vahendajatele raha ja muid hüvesid, mida PPA töötajad oma ebaseadusliku tegevuse eest said.

Uurimisandmetel ei maksnud ühenduse kliendid konkreetse võltsdokumendi eest, vaid selle eest, et tagada Eesti kondakondsuse, elamisloa või elamisloa pikendamisel protsesside võimalikult ladus kulgemine. Näiteks hoolitsesid süüdistuse saanud PPA ametnikud selle eest, et hankida vajalikke andmeid, mis kergendaksid riiklike dokumentide väljastamise menetlust, lisaks võimaldasid mitmed uurimisalused dokumendi taotlejatel end registreerida elanikuks süüaluste elukohtades, et siis edaspidi dokumentide taotlemisel neid kinnistuid oma ametliku elukohana esitleda.

Muuhulgas käisid uurimisalused ka dokumentide taotlejate eest keele- või kodakondsuseksamil. Selleks olid palgatud ilusalongi töötajad, kes hoolitsesid selle eest, et eksamile läinud isik näeks võimalikult sarnane välja dokumendi tegeliku taotlejaga.

Kurioosse seigana selgus eeluurimisel, et ühenduse juht kasutas ka ise oma illegaalse tegevuse töövilju, luues endale veel kaks kõrvalidentiteeti.

17
Tagid:
kriminaalmenetlus, kuritegevus, kokkuleppemenetlus, süüasi, äri, dokument, Riigiprokuratuur, Eesti