Moskvas kommenteeriti USA valitud presidendi Donald Trumpi mõtet Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamisest vastutasuna tuumarelvastuse vähendamise kahepoolse kokkuleppe eest

Kauplemist ei tule. Venemaa ei näe seost desarmeerimise ja sanktsioonide lõpetamise vahel

145
(Uuendatud 19:18 16.01.2017)
Moskvas kommenteeriti USA valitud presidendi Donald Trumpi mõtet Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamisest vastutasuna tuumarelvastuse vähendamise kahepoolse kokkuleppe eest.

TALLINN, 16. jaanuar — Sputnik. Venemaa presidendi pressisekretär Dmitri Peskov kutsus üles Trumpi ametisseastumise ära ootama, samas aga märkis, et Venemaa ei käsitle käesoleval ajal oma tuumarelvastuse vähendamise võimalust vastutasuna sanktsioonide lõpetamise eest, teatas RIA Novosti.

Sanktsioonide tühistamine ei ole omaette eesmärk

Ameerika ametisoleva presidendi Barack Obama administratsioon sidus Venemaa vastu kehtestatud piirangumeetmed täiel määral Minski kokkulepete täitmisega. Reedel riigi kõrgeimasse ametisse astuv Trump on Timesile ja Bildile antud intervjuus esitanud ettepaneku eemalduda oma eelkäija sõnastatud põhimõtetest.

Moskvas tõlgendati USA valitud presidendi initsiatiivi väga vaoshoitult. Peskov märkis, et Venemaa-vastased sanktsioonid ei ole Venemaa jaoks päevakorraline küsimus ei sisepoliitilises plaanis ega ka suhtluses välispartneritega. 

Vastates küsimusele, kas ehk Moskva seisukoht tuumarelvastuse piiramise suhtes ei muutu, rõhutas Peskov, et seda teemat saab hakata arutama alles pärast Trumpi kui presidendi ametisseastumist.

Föderatsiooninõukogust selgitati: Venemaa jaoks ei ole sanktsioonide lõpetamine omaette eesmärk, mille nimel tuleks midagi ohverdada, liiatigi julgeoleku valdkonnas.

Parlamendi ülemkoja väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov kutsus üles mitte kiirustama „USA valitud presidendi Donald Trumpi sõnadele sanktsioonide lõpetamisest teatud võimaliku „vastutasuna" tuumadesarmeerimise eest ametliku ettepaneku tähenduse omistamisega".

Senaator tuletas meelde, et kõik see oli intervjuus lausutud mõttekäiguna, võimalusena. Tema arvates peab Trump hoolikalt uurima põhjuseid, mille tõttu oluline desarmeerimine ei ole selles valdkonnas siiski tegelikkuseks saanud.

Riigiduumas omakorda kutsuti üles mitte siduma omavahel USA sanktsioonide ja tuumaohutuse küsimusi.

„Sanktsioonid kujutavad endast vastastikust protsessi, mis on teatud määral avaldanud oma negatiivset mõju ka Lääneriikide majandusele. Seetõttu tuleb seda tingimata arutada konstruktiivse ja pragmaatilise dialoogi taastamise kontekstis, nii keeruline kui see ka ei oleks," leiab välisasjade komisjoni juht Leonid Slutski.

Kuid mingit kauplemist selles küsimuses Venemaa ei luba, on veendunud Föderatsiooninõukogu kaitsekomitee esimehe esimene asetäitja Jevgeni Serebrennikov. Poliitiku hinnangul on võimalik jõuda kokkuleppele tuumaohutuse potentsiaali reguleerimises — see on järjepidev, samm-sammuline protsess, „mida ei tohi seostada sanktsioonide teemaga".

Ebaloogiline seos

Vene ekspertide seltskonnas on Trumpi initsiatiiv pälvinud pigem negatiivse hinnangu. Venemaa Rahvusvaheliste Suhete Nõukogu (RIAC) peadirektor Andrei Kortunov peab sanktsioonide tühistamise sidumist tuumarelvastuse piiramist käsitleva dialoogi taaselustamisega ebaloogiliseks.

„Ma näen Trumpi avalduses kaht küsitavust ja vähemalt kaht ebamäärasust. Esiteks, sanktsioone ei kehtestatud seostatuna Venemaa läbirääkimistega strateegilise relvastuse küsimustes. See tähendab, et sanktsioonid kehtestati esmalt seoses Krimmiga ja seejärel valdkondlikud sanktsioonid seoses olukorraga Ida-Ukrainas. Seetõttu paistab sanktsioonide sidumine Venema-USA strateegilise relvastuse teemalise dialoogi taaselustamisega üksjagu ebaloogiline," väitis ta RIA Novostile.

Tema arvates oleks loogilisem asetada see küsimus Ukraina kriisi lahendamise konteksti. Geopoliitiliste probleemide akadeemia president Konstantin Sivkov väljendus karmimalt. Tema sõnul ei ole tuumarelv tänasel päeval ainsaks tagatiseks Venemaa julgeolekule ning tuumaarsenali vähendamine vastutasuks USA majandussanktsioonide lõpetamise eest on vastuvõetamatu.

„Võimalik majanduslik kasu sanktsioonide tühistamisest kõrvuti riigi kaitsevõimega on lihtsalt võrreldamatu," on ekspert veendunud. 

Ta usub, et Venemaa, kelle tuumapotentsiaal on täna „kriitiliselt madalal tasemel", edasine desarmeerimine oleks äärmiselt ohtlik, arvestades, et teised tuumariigid ei kavatse oma arsenali vähendada. Sivkovi arvates oleks kolmandate riikide kaasamine, milleks Washington võib perspektiivis ettepaneku teha, praegusel ajal võimatu, eriti kui jutt käib Hiinast, kes oma tuumapotsentsiaali hoopis suurendab.

„See, et Trump selliseid avaldusi teeb, kõneleb sellest, et ta jätkab Obama kurssi edaspidiseks Venemaa desarmeerimiseks ja see on väga kahetsusväärne eriti seetõttu, et ta selle teema Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamisega kokku seob," resümeeris ekspert.

Seevastu endine kaitseministeeriumi rahvusvaheliste lepingute osakonna ülem kindralleitnant Jevgeni Bužinski usub, et Venemaa võiks Trumpi ettepaneku vastu võtta ja vähendada lõhkepeade arvu 1550-lt tuhandeni, kuid seda ainult juhul, kui lepingusse kantakse punktid, mis ei luba USA-l raketikaitse ja kosmosejõudude rakendamise läbi saada strateegilist eelisseisundit.

Ta lisas, et Trumpi initsiatiivile hinnangu andmiseks on tingimata vaja „sisulist arutelu", mille käigus pakutakse välja võimaliku kokkuleppe parameetrid. Seejuures märkis ekspert, et Venemaa ei tohi lubada ameeriklastele vastutasuks sanktsioonide tühistamise eest stateegilist eelisseisundit.

145
Tagid:
kauplemine, ebaloogiline, vastutasu, desarmeerimine, tühistamine, sanktsioonid, relvastus, Leonid Slutski, Dmitri Peskov, Donald Trump, USA, Venemaa
Teema:
Diplomaatiline skandaal (37)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega