Endine Tšehhi president Václav Klaus leiab, et Venemaa-vastaste sanktsioonidega ei ole midagi saavutatud

Václav Klaus: tšehhi ettevõtted maksid lõivu venevastaste sanktsioonide eest

51
(Uuendatud 09:17 15.01.2017)
Endine Tšehhi president Václav Klaus leiab, et Venemaa-vastaste sanktsioonidega ei ole midagi saavutatud ja oleks otstarbekas need tühistada.

TALLINN, 14. jaanuar — Sputnik. Tšehhi ekspresident Václav Klaus rääkis Sputnikule antud intervjuus oma suhtumisest Suurbritannia lahkumisse EL-ist, eurotsooni väljavaadetest ning sanktsioonidepoliitika mõjust Vene Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriikide majandusele.

Härra president, millised on teie arvates eurotsooni perspektiivid? Mõnedes riikides, näiteks Itaalias, räägitakse sellest lahkumisest. Kuid Tšehhi ja Poola ei paista veel plaanivatki eurot kasutusele võtta. Kas on mõtet praegusel ajal eurotsooni astuda?

Ma olen suur euro vastane, ma olen suur vastane täiesti erinevate riikide jaoks kehtivale ühtsele üleeuroopalisele valuutale. Ja ma arvan, et see vastasus on praktikas kinnitust leidnud. Samuti ei näe ma põhjust, miks peaks Tšehhi Vabariik eurotsooni astuma. Pealegi näitavad kõik avaliku arvamuse küsitlused, et inimesed seda ei soovi.

Ma leian, et see on kõige tugevam „ei" kogu Euroopas, ent ei tea, mismoodi on asjalood Poolas. Seal ollakse pisut leebemad. Kuid ma ei ole teiega sugugi nõus, et mõned riigid plaanivad eurotsoonist välja astuda. Ma tean, et Itaalial on suuri muresid ning mullegi on arusaamatu, miks nad peaks eurotsooni jääma, kuid ma ei ole kuulnud ühtki tõsiseltvõetavat arutluskäiku, et midagi sellist võib aset leida.

Kas EL-i poolt Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid on saavutanud oma eesmärgi? Mis te arvate, millal need võidakse tühistada?

Esiteks, ma ei tea, vaid oletan, et oleks ratsionaalne need tühistada, nende sanktsioonidega ei ole mitte midagi saavutatud, ja Tšehhi Vabariik, usun, ei ole nende sanktsioonide fanaatiline pooldaja. See, et need sanktsioonid on kahtlemata nõrgestanud Venemaa majandust, on minu meelest vaieldamatu. Jumal näeb, et ma oleksin tahtnud näha mingisugustki kvantitatiivset hinnangut, milles see mõju konkreetselt väljendub.

Ma arvan, et ühelt poolt nõrgestas see kaubavahetust, kui peamine on, et see halvendas investeerimiskliimat ja viis selleni, et paljud välismaa firmad lakkasid Venemaale investeerimast — sellel aga on märksa tõsisem mõju kui kaubasortimendi ahendamisel. Mõned meie ettevõtted, mõistagi, on selle eest lõivu maksnud, minagi tean sellest piisavalt. Ma arvan lihtsalt, et see on tobe. 

Prantsusmaal kasvab brittidele analoogse EL-ist lahkumist puudutava rahvaküsitluse pooldajate hulk
© Sputnik / Алексей Филиппов

Millisena te näete Euroopat pärast Brexitit? Milline tulevik ootab Euroopa integratsiooniprotsesse?

See (küsimus — toim.) on terve loengu teema, mida ühekorraga ei ammenda. Ma pean Brexitit, otsust Brexiti kohta väga positiivseks sammuks. Ma tervitasin seda palavalt ja arvan, et niiviisi sai miljonite inimeste poolt jõuliselt kinnitatud, et nad Euroopa integratsiooniprotsessi selle praegusel kujul ei soovi.

Ja de facto olid britid ainukesed, kes said võimaluse seda valjusti kuulutada. Sest kusagil mujal enam sellist referendumit korraldama ei hakata, Brüsseli poliitikud on juba kõigile riikidele piisavalt seletanud, et midagi sarnast teha ei tasu.

Kuidas arvate, kas Euroopa ja Tšehhi välispoliitika pärast USA uue presidendi ametissevannutamist muutub?

a arvan, et oleks mõistlik oodata ära tema inauguratsioonikõne, mis peaks osutuma juba tõsiseks etteasteks ja tõsiseltvõetavaks tunnistuseks tema prioriteetidest, ning siis saame me kõik targemaks.

51
Tagid:
ekspresident, arvamus, intervjuu, ettevõtlus, sanktsioonid, Brexit, Václav Klaus, Tšehhi
Teema:
Lõputu Brexit (82)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega