Informatsiooniagentuuri Rossija Segodnja juht Dmitri Kisseljov

Kisseljov: sõnavabadust Euroopa Liidus piirab russofoobia

130
(Uuendatud 09:13 14.01.2017)
Informatsiooniagentuuri Rossija Segodnja juht Dmitri Kisseljov meenutas muljeid 1991. aasta jaanuarisündmustest Vilniuses, rääkis, miks Leedu võimud võtsid temalt varem antud medali "Vabaduse tee valgustamise eest" ja selgitas, mis takistab praegu Balti riikidel russofoobiast loobumast.

TALLINN, 13. jaanuar — Sputnik. Tuntud ajakirjanik Dmitri Kisseljov oli 1990-ndate aastate alguses Kesktelevisiooni uudisteprogrammi TSN (vene keeles — ТСН) uudisteankur. Pärast Vilniuse teletorni ründamist keeldus ta Leedu sündmusi kajastavate ametlike teadete eetrisselugemisest. Oma mälestusi nendest sündmustest jagas ta Sputnik Lietuva korrespondendiga. 

Jaanuar 1991 Vilniuses: kas viibisite tol ajal Leedu pealinnas? Kuidas te seal toimuvaid sündmusi hindasite?

Ma olin Vilniuses sealsete sündmuste alguses. Nägin ärritunud rahvahulki. Inimesed tahtsid siis oma arenguteed valida. Nad olid romantiliselt meelestatud. Nende tundepuhang tekitas minus suurt sümpaatiat.

Te keeldusite Kesktelevisiooni eetris ette lugemast TASS-i (Nõukogude Liidu teadeteagentuur — toim.) teadet Vilniuse telekeskuse ründamise kohta. Milline oli teie motiiv?

Iseseisvus ja vastuseis: 1991. aasta sündmused Vilniuses
© Sputnik / Александр Липовец

Teate, see jutt TASS-i teatest on müüt. Tegelikult oli see tekst, niipalju, kui ma praegu mäletan, koostatud kusagil Kremlis, NSV Liidu presidendi administratsioonis. Tekst oli üsna häbematu, ilma igasuguste viideteta allikatele, sellest et keegi leedulaste metallvarrastega relvastatud rahvasummast ründas korrakaitseorganite töötajaid, rühm provokaatoreid olevat agressiivselt käitunud ja nii edasi.

Jäi mulje, et tekst oli kokku kirjutatud protesteerivate demonstrantide suhtes kavandatava vägivalla õigustamiseks. Nagu hiljem kohtuprotsessil välja tuli, tulistati Vilniuses siiski katustelt ja mõlemas suunas. Snaiprite taktika on tulistada mõlemal vaenupoolel olevaid inimesi, nagu see toimus Maidanil. Tappa miilitsaid, tappa rahulikke elanikke, et pärast saaks öelda: toimus tulevahetus, veri voolas, läks mässuks.

Tol ajal aga oli meie öine TSN uudisteprogramm alternatiiviks programmile "Vremja".

Öiseid uudiseid lugesid noored: Tanja Mitkova, Jura Rostov ja mina. Me võisime esitada täiendavat, osaliselt alternatiivset, teistsuguse intonatsiooniga informatsiooni. See oli noorteprogramm, võimudele mitte eriti meeltmööda ja uudiste esitamise osas väga hell. Näiteks kell 21 alanud programmis "Vremja" öeldi, et Leedus tanke ei ole, meie aga näitasime neid samal kanalil kell 23 alanud uudistesaates…

Seda on raske endale ettegi kujutada…

Seda on raske endale ettegi kujutada. See oli romantilise avalikustamise aeg. Ja loomulikult tekkis sisemine dissonants, sealhulgas võimudel, mis kajastus ka uudisteprogrammides. Vilniuse sündmuste kõige kuumematel hetkedel tuli äkki teade inimese hukkumisest Lätis. Mitte Leedus, vaid Lätis. Kuul oli mingitel arusaamatutel asjaoludel inimest pähe tabanud. Saime röntgenülesvõtte kuulist inimese peas. 

Tol ajal internetti polnud, kuigi praegu on seda raske ette kujutada. Oli faks. Alternatiivseid uudisteallikaid polnud. Kuid oli fakt, et Lätis oli inimene tapetud. Programmi "Vremja" öine valvetoimetaja, kes meediat jälgis, teatas: "Mulle ei ole kuuli peas vaja."

Mina vastu: "Meil on röntgenülesvõte ja fakt, et inimene on tapetud. Ma ei tea, mis asjaoludel ta tapeti. Me teatame vaid esimesest ohvrist. Ma ei tea, kes ta tappis, kas Nõukogude armee või mitte, kuid vaatamata sellele on see fakt, millest me vaikida ei saa." Tema jälle: "Mitte mingil juhul." Mina vastan: "Siis uudiseid ei tule."

Selle eetrissemineku eest antigi teile 13. jaanuari sündmuste medal?

Kui leedulased iseseisvusid, siis kirjutasid nad nende Vilniuse sündmuste kajastamise fakti TSN programmis oma ajalukku. Nad otsustasid saatejuhte ära märkida ja neid tänada. Mind ja Tanja Mitkovat kutsuti saatkonda ja meile anti tunnustuseks medal märkimaks, et meilgi oli oma osa Leedu ajaloos, nende vabaduse saavutamises.

See oli esimene riiklik teenetemärk minu elus ja tükk aega veel ka ainuke. Me olime selle üle uhked, hoidsime seda nagu reliikviat. Samal ei ajal ei arvanud me, nagu oleksime midagi kangelaslikku korda saatnud ega pööranud sellele erilist tähelepanu.

Kuid sellele vaatamata otsustasid leedulased, vist pärast Krimmi sündmusi, et võtavad protesti märgiks selle medali minult ära. Mingi rumalus, ausalt öeldes. Protestiks selle rumaluse vastu loobus ka Tatjana Mitkova medalist. See, et me nende teed vabadusele kajastasime, on fakt. Et see oli riik autasu, on samuti fakt, teenetemärk professionaalse aususe eest ja ongi kõik. Sel otsustaval hetkel, sel nende ajaloole saatuslikul ajal.

Nüüd, kui Leedu käitub Venemaa suhtes nii kannatamatult, kuidagi absurdsuseni norivalt, võtsid selle riigi võimud mult selle medali ära. Äravõtmisega alandasid nad ka ennast ja nende ajakirjanike õilsameelsust, kes nende sündmuste kohta tõde rääkisid.

Kuidas te hindate sõnavabadust Balti riikides praegu?

Mulle tundub, et Leedu tahtis saada Euroopa Liidu osaks ja saigi. Sõnavabaduse ulatus on Lääne-Euroopas ja Euroopa Liidus palju piiratum, kui Venemaal. See on piiratud poliitkorrektsuse ja avaliku rossofoobiaga… Venemaal võite te öelda: "mulle meeldib Putin" või "mulle ei meeldi Putin". Venemaal võite te öelda: "mulle meeldivad geid" või "mulle ei meeldi geid". Sellest ei juhtu teiega midagi. See on teie arvamus ja teisse suhtutakse sellise arvamuse pärast igati neutraalselt. 

Kui te aga ütlete Euroopas: "Mulle meeldib Putin, aga ma ei salli geisid," siis teile kui ajakirjanikule tähendab see professionaalse karjääri lõppu. Just nende piirangute tõttu, mille seavad ühest küljest poliitkorrektsus ja teisest küljest haiglane russofoobia. Baltimaades, Leedus sealhulgas, on see kahjuks veel vürtsitatud solvumisest Venemaa peale kunstlikult kultiveeritavate kohalike kompleksidega. 

Nad käituvad ohvritena, justkui kavatsetakse nende suhtes kohe-kohe vägivalda tarvitada. Nad justkui pakuksid end ise ohvriteks, sest see annaks nende olemasolule mingigi mõtte, lisab neile tähtsust. Sellise agressiivse ja vaenuliku suhtumise tõttu Venemaasse jäävad nad paljust ilma.

Piisab, kui meenutada elanikkonna vähenemist, massilise väljarände probleemi Leedus. Ilma heade suheteta Venemaaga pole sellele probleemile lahendust. Tuleb välja, et "saagu või hullem," olgu suhted Venemaaga pealegi halvad, parem ärgu olgu meil tulevikku üldse, kui et see saaks olema koos Venemaaga.

Venemaa ei pane seda ausalt öeldes tähelegi. Kui palju tähendab Leedu praegu meile meie igapäevases tegevuses, meie poliitikas? Mitte eriti palju. Nad on kadunud, nad on Venemaa jaoks lakanud olemast. Meie kraesse kirjutatakse kavatsust Balti riigid okupeerida. No kuulge, vaadake maakaarti seinal ja te saate aru, et hõlvatavaid maid jätkub meile veel paljudeks sajanditeks. Kindlasti pole meil vaja siseneda Leedusse, no pole meil sellist motiivi.

"Iskander" raketid Kaliningradis on meie julgeoleku kindlustamise seisukohalt palju veenvamad. Leedu on oma tee valinud. Praegu suhtub enamik tema Lääne propaganda poolt ära vaevatud kodanikest Venemaasse kõige järgi otsustades negatiivselt. Kuid see pole Venemaa poliitika tagajärg, vaid kohalike poliitikute ja kohaliku meedia teene. Midagi head leedulased sellest ei saa, kuidagi kurb on seal, Leedus, elada. Aga võibolla muutub aja jooksul midagi.

130
Tagid:
telekeskus, kajastamine, sõnavabadus, russofoobia, iseseisvus, medal, TNS, Rossija Segodnja, EL, Dmitri Kisseljov, Leedu, Balti riigid, Venemaa
Teema:
Meedialahingud (290)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega