Koolinoored ei tunne pagulashirmu, illustratiivne foto

Koolinoored ei tunne pagulashirmu

85
(Uuendatud 11:50 10.01.2017)
Noorteühingu Avatud Vabariik hinnangul ei tunne Eesti koolinoored pagulaste ees hirmu ning on võõramaalaste suhtes väga sallivad. "Me ei tohi leppida sellega, et koolid muudetakse multikulti-ideoloogia kasvulavaks," arvab sellest Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme.

TALLINN, 10. jaanuar — Sputnik. "[Seega] võin meie kogemusele toetudes küll julgelt väita, et sallivusega tänapäeva Eesti kooliõpilastel probleeme pole ja mingeid liigseid pagulashirme ei esine," ütles Noorteühingu Avatud Vabariik kodanikuhariduse programmi koordinaator Vladislav Veližanin pressiteate vahendusel. 

Olukord migrantidega Euroopa riikides on halvenenud
© Sputnik / Irina Kalashnikova

"Näiteks praegu on meil käsil üks suur projekt, mille raames korraldame üle Eesti noorteseminare, kus modellerime 17-26-aastaste noortega Eestimaa tulevikku 20 aasta pärast. Ja meie suureks positiivseks üllatuseks rõhutavad õpilased pea igal pool, et tuleviku Eesti ühiskond on praeguses palju mitmekesisem ning kodulinna linnapeaks võib vabalt saada seal viis aastat elanud türklane. Või et Eesti Keele Instituudi direktoriks valitakse eesti filoloogia doktoriks õppinud endine Süüria pagulane," rääkis Veližanin.

Avatud Vabariik toetas ka haridusministeeriumi algatust korraldada koolides pagulasteema käsitlemisel rollimänge.

"Rollimängud ja simulatsioonid on ka meie noorteühingu ürituste tähtis osa, sest mitteformaalses õppes on see väga tõhus kaasamisvahend. Rollimäng ergutab inimesi kaasa mõtlema ja väljendama oma arvamust liigse hirmuta öelda midagi valesti. Rollimäng on põnev ja arendav," ütles Veližanin. 

Veližanini sõnul käsitleb ka Avatud Vabariik oma noorteprojektides pidevalt immigratsiooni ja pagulastega seotuid teemasid kui osa kultuuridevahelise dialoogi ja inimõiguste teemade valdkonnast.

Noorteühing Avatud Vabariik on üle-eestiline vabatahtlik organisatsioon, mille eesmärgiks on noorte aktiivsem kaasamine otsustusprotsessidesse, kodanikuhariduse arendamine ja sidusama ühiskonna moodustamisele kaasaaitamine.

EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme teatas eelmisel nädalal, et koolides käivitatavad pagulasteemalised rollimängud noorte väärtushinnangute kujundamiseks tähendavad stalinistliku hariduspoliitika juurutamist.

Helme: stalinistlik ja rahvusriiki lammutav hariduspoliitika on tagasi

„Praegune valitsus näitab, et hariduspoliitika pole nende jaoks mitte laste harimine, vaid ideoloogiline kasvatustöö. Eile saime teada, et haridusministeerium õhutab koolides mängima pagulasteemalisi rollimänge, mille eesmärk on suurendada leplikkust immigrantide Eestisse paigutamise vastu ning näidata noortele, et nende vanemate arusaamad immigratsioniküsimustes ei pruugi olla need kõige õigemad. Tegemist on stalinistliku hariduspoliitika tagasitulekuga Eesti koolidesse," teatas Helme pressiteate vahendusel.

„Kui ministeeriumi nimel kõnelenud ametnik annab avalikult mõista, et vanemad ei pruugi rääkida pagulaste ja immigrantide kohta tõtt, siis on tegemist katsega pöörata lapsed oma vanemate vastu. Ka Nõukogude Liidus püüti ässitada lapsi oma emade-isade vastu, et puhastada ühiskond kodanlikust elemendist. Nagu näha, elab legend oma isa tapnud pioneer Pavlik Marozovist tänapäeva haridusametnike ja —poliitikute peades edasi. Aeg on muutunud, aga eurosotsialistide kihu kujundada uue ajastu inimest pole verise lähiajaloo kiuste kuhugi kadunud," lisas Helme.

Tema sõnul väärivad tähelepanu ka kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri sõnad, et riigi eesmärk ei ole sisserändajate suhtes juba negatiivselt meelestatud inimeste ümberveenmine, vaid jõudmine nendeni, kel selge arvamus veel puudub, või kellele lõimumine meeldib. 

Migrandid, illustratiivne foto
© AP Photo / Boris Grdanoski

„Enam ei püüta isegi varjata, et multikulti pähemäärimine haritud ja elukogemusega inimestele on lootusetu üritus ning sestap võetakse ette propagandale kõige haavatavam sihtrühm ehk meie lapsed. Sellise hariduspoliitika pikem siht on selge — valmistada ühiskonda ette uute immigrantide vastuvõtmiseks ja rahvusriigi lammutamiseks," ütles Helme.

„Mitte mingil juhul ei tohi lapsevanemad leppida sellega, et koolid hakkavad vastu töötama peredes valitsevatele väärtushinnangutele ja õõnestama lapsevanemate usaldusväärsust laste silmis. Ka ei tohi me leppida sellega, et koolid muudetakse multikulti-ideoloogia kasvulavaks," arvas Helme.

Tema sõnul Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kavatseb esitada pagulasteemalise propaganda kohta arupärimise haridusministrile.

85
Tagid:
hirm, arvamus, kriitika, migrandilaine, pagulased, Avatud Vabariik, EKRE, koolilapsed, pagulased, Martin Helme, Eesti
Teema:
Migratsioon Eestis (89)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega