Leping hakkab reguleerima Eestis viibivate USA relvajõudude liikmete õiguslikku staatust

Eesti sõlmib USA-ga relvajõudude liikmete staatust reguleeriva leppe

60
Eesti ja Ameerika Ühendriigid valmistavad ette kaitsekoostöö kokkulepet, mis hakkab reguleerima Eestis viibivate USA relvajõudude liikmete õiguslikku staatust.

TALLINN, 9. jaanuar — Sputnik. Ameerika Ühendriigid on teinud Eestile ettepaneku sõlmida kaitsekoostöö kokkulepe, mis reguleeriks üksikasjalikumalt Eestis viibivate USA relvajõudude liikmete, nende ülalpeetavate ja lepinglaste staatust. Kokkulepe täiendab juba olemasolevat kõigi NATO liikmesriikide vahelist relvajõudude staatuse kokkulepet (NATO SOFA).

Kaitseministeeriumi õigus- ja haldusküsimuste asekantsler Erki Kodar sõnas, et leping lihtsustab Ameerika Ühendriikide relvajõudude liikmete ja lepinglaste tegutsemist Eestis ning samuti suurendab läbi teatud soodustuste nende heaolu, lähtudes seejuures ühisest strateegilisest huvist ja põhimõtetest, vahendas BNS.

Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Kalle Kirsi sõnul reguleerib teiste NATO liikmesriikide sõjaväelaste Eestis viibimist üldiselt 1951. aastal sõlmitud NATO SOFA leping, kuid Ameerika Ühendriikidega sõlmitav kaitsekoostöö kokkulepe hõlmab laiemat teemaderingi. Ta tõi üheks näiteks keskkonnaküsimused, mis tänapäeval on olulisemad, kui eelmise sajandi keskpaigas.

Eesti ja USA kaitsekoostöö kokkulepe käsitleb muu hulgas USA relvajõudude lepinglaste staatust, kaitseväe käsutuses olevate alade ja ehitiste kasutamist ameeriklaste poolt, samuti ameeriklaste õigusi ise püstitada vajalikke ehitisi nende kasutusse antud aladel.

Kokkulepe reguleerib ka karistusõiguse kohaldamist USA relvajõudude liikmete ja ülalpeetavate suhtes ehk siis USA kaitseväelaste poolt Eestis viibimise ajal toime pandud väär- või kuritegude menetlemise jurisdiktsiooni. Kokkuleppes täpsustatakse neid NATO SOFA sätteid, mis näevad ette olukorrad, mis juhtudel kehtib Eesti kui vastuvõtva riigi ja mis juhtudel Ameerika Ühendriikide kui saatjariigi jurisdiktsioon oma relvajõudude liikmete üle.

Ka täpsustatakse kokkuleppes USA relvajõududele ettenähtud maksusoodustuste rakendamist, mille fookus on eelkõige ametlikuks kasutamiseks mõeldud kaupadel ja teenustel. Üldiseks põhimõtteks rahvusvahelises kaitsekoostöös on, et vastuvõttev riik ei teeniks tulu lähetava riigi relvajõudude arvel.

Kokkuleppe allkirjastavad Eesti kaitseminister ja USA suursaadik Eestis, leppe peab allkirjastamise järel ratifitseerima riigikogu.

Eesti on sarnase lepingu sõlminud näiteks Saksamaaga. Ameerika Ühendriigid on sõlminud sarnased lepingud näiteks Saksamaa, Hollandi, Poola, Bulgaaria ja veel mitme riigiga.

60
Tagid:
koostöö, kaitse, relvajõud, NATO, Eesti, USA