Aasta tuleb tulvil taevaseid üllatusi

Kosmosekalender: taevas pakub meile 2017. aastal üllatusi

913
Saabunud 2017. aastal tasub sagedamini pea kuklasse ajada – aasta tuleb tulvil taevaseid üllatusi. Eesseisvatest kuu- ja päikesevarjutustest, allatuhisevatest komeetidest ja asteroididest rääkis Sputnikule astronoom Andrei Solodovnik.

TALLINN, 9. jaanuar — Sputnik. Uusaastaööl on kombeks soovida mõni salasoov, et see aga tingimata täituks, tuleb kindlasti mõnda langevat tähte silmitseda. Millal on alanud aastal oodata tähesadusid, kuu- ja päikesevarjutusi ning teisi taevalaotuse ilminguid, sellest kõneles Kasahstani Sputniku korrespondendile Põhja-Kasahstani riikliku Manaš Kozõbajevi nimelise ülikooli astronoomiadotsent Andrei Solodovnik.

Varjutused, varjutused…

„Maakera taevas toimub kaks päikesevarjutust. Esimene neist leiab aset 26. veebruaril ja on rõngakujuline, teine aga — 21. augustil — on täielik päikesevarjutus ning seega aasta kõige huvitavam sündmus," lausus Solodovnik.

Fotogalerii: Superkuu Maa kohal

Ei saa see aasta läbi ka kuuvarjutusteta.

„Esimene neist toimub 11. veebruaril. Tegemist tuleb osalise varjutusega, kuid Maa poolvari katab Kuu täielikult ja seetõttu saab varjutust edukalt ka palja silmaga vaadelda. See varjutus algab sügaval südaööl, lõpeb aga alles siis, kui enamik meist peab juba tööpostil olema (tõsi, tegemist on laupäevaga). Teine kuuvarjutus aga, mis leiab aset 7. augustil, tõotab tulla veel ilusam. Esiteks on see osaline, mis tähendab, et Maa vari katab Kuu alumise sektori ja Kuu näeb välja nii, nagu oleks temast veerand ära lõigatud. Teiseks, nähtuse maksimaalne faas ilmub meile umbes südaööl — Kuu kerkib kõrgele taevasse ja mis eriti tore, augustiöö peaks olema soe," ennustas astronoom.

Haarata komeedil sabast

Aasta alguse (jaanuari-veebruari) tähistaevast ehib heledalt särav Veenus — teda on võimatu teiste taevavalgustajatega segi ajada. Teistest planeetidest on õhtuti kõige selgemalt näha Jupiter — alates märtsist koos Neitsi tähtkujuga, ja Saturn — maikuust koos Maokandja tähtkujuga.

„Kuid loomulikult võluvad kõiki teistest taevakehadest enim komeedid. Päikese lähedalt mööduvate komeetide hulgas ei ole seni ilmnenud ühtegi, mis võiks eriti eredaks muutuda. Leidub objekte, mida saab võimalikuks jälgida väikese ja keskmise võimsusega teleskoopide abil: nendeks on järjekordsel ringil meie vaatevälja ilmuv komeet Encke ning komeedid Honda-Mrkos-Pajdušáková (45P), PANSTARRS (C/2015), Johnson (C/2015 V2) ja Tuttle-Giacobini-Kresák (41P). Nende seast võib ainult komeet Encke vahest läheneda meile veebruaritaevas palja silmaga nähtavaks. Komeedi Encke jaoks võib oodatav naasmine Päikese orbiidile jääda viimaseks. Asi on selles, et „vana komeet" ja selle tuum on tema avastamisest möödunud 240 aastaga kõvasti kahanenud. Lisame, et komeet Enckega on seotud Beeta-tauriidide ja ja Tauriidide meteoriidivood. Oletatakse, et Tunguusi meteoriit võis olla osakeseks komeedi Encke tuumast Lisaks sellele ei ole välistatud, et Maale lähenev asteroid 2004 TG10 võib olla samuti komeedi Encke fragment. Vaat niisugune huvitav külaline kosmosest," jutustas Solodovnik.

Peame meeles, et see nimekiri võib vastavalt uute komeetide avastamisele ja oodatavate kosmosekülaliste heleduse suurenemisele muutuda.

Kas maailma lõpp?

Mõningaid lugejaid vaevab veidi küsimus „maailma lõpust". Astronoom kinnitas, et astronoomilisi põhjendusi selle eeldamiseks ei ole.

„Jah, 2017. aasta 12. oktoobril möödub meie planeedist asteroid 2012 ТС4. Kuid minimaalne kaugus selle möödalennu hetkel on kaunikesti suur — üle 100 000 km. Ja ka selle taevakeha läbimõõt on võrdlemisi väike — umbes 20 meetrit. Enam-vähem samasugune taevakeha plahvatas Tšeljabinski kohal taevas 2013. aastal. Ja me oleme ju elus!" märgib Solodovnik. „Jätame kohe kõrvale igasugused jamajutud superkuust või kahest üheaegselt taevasse kerkivast kuust — midagi sellist ei tule ilmselt kuni tegeliku apokalüpsiseni. Meteoriidivood tekivad 2017. aastal küll. Ja eriti soodsad tingimused saavad olema kvadrantiidide, orioniidide, leoniidide ja geminiidide jälgimiseks. Viimaste jaoks on 2017. aasta eriti tähendusrikas, kuna detsembris möödub Maast üsna lähedalt asteroid Phaeton — geminiidide tähesaju allikas," lausus astronoom lõpetuseks.

913
Tagid:
geminiidid, leoniidid, komeet, meteoriit, Maa, Kuu, varjutus
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega