Nordea Eesti töötajad korraldavad Stockholmi peakontori ees piketi

Nordea Eesti töötajad korraldavad Stockholmi peakontori ees piketi

146
(Uuendatud 12:30 07.01.2017)
Ametiühingusse koondunud Nordea panga Eesti filiaali töötajad ei ole rahul kollektiivlepingu läbirääkimiste lõpetamisega, mistõttu korraldavad nad laupäeval Stockholmis Nordea peakontori ees piketi.

TALLINN, 7. jaanuar — Sputnik. Nordea Eesti filiaali töötajad korraldavad laupäeval Rootsi aja järgi kell 12 piketi Nordea panga Stockholmi peakorteri ees, et nõuda kollektiivlepingu läbirääkimiste jätkamist Eestis. Piketeerima sõidab 20 Nordea töötajat, et tõmmata ka Rootsi avalikkuse tähelepanu sellele, kui erinevalt kohtleb Rootsi ettevõte oma töötajaid Rootsis ja Eestis, vahendas BNS. 

"Selline käitumine ei ole Skandinaavia kultuuriruumis kohane," ütles Nordea töötajate peausaldusisik Tiina Kukk pressiteate vahendusel. Tema sõnul soovib 69 protsenti Nordea töötajatest läbirääkimisi ja kokkuleppeid, ent pank ignoreerib neid ja töötajate esindajaid ei kaasata ettevõtte saneerimisse ega ka liitmisse. Samuti rikub pank töötajate hinnangul seadusest tulenevat teavitamiskohustust ning sekkub ametiühingu siseasjadesse.

Eesti töötajad on Kuke sõnul oma tööd hästi teinud, ehitanud regioonis üles suuruselt kolmanda panga ning teenivad omanikele aastas kümneid miljoneid eurosid kasumit. Mullu oli juba üheksa kuuga teenitud provisjonide-eelset kasumit üle 42 miljoni euro.

Nordea töötajad asutasid ametiühingu detsembris 2014. Kahe aasta jooksul ei ole aga vilja kandnud ametiühingu püüded sõlmida pangaga kollektiivleping. Nordea pank andis 23. novembril pressiteate vahendusel teada lepinguläbirääkimiste peatamisest kuni Nordea Balti riikide äri ühendamiseni DNB-ga.

Mure ja teadmatus eelseisvatest muudatustest on kasvatanud ametiühingu liikmeskonna Eestis 69 protsendini kõigist Nordea töötajatest. Eesti Finantssektori Töötajate Liitu (EFL) kuulub veidi üle 400 inimese, kellest 303 töötavad Nordea pangas.

Nordea Eesti filiaali töötajad soovivad selgust töösuhte osaks olevate töölepinguväliste kokkulepete säilimise osas ka tulevase tööandjaga ning töötajate kohtlemise osas nende võimaliku koondamise korral.

Nordea on keeldunud kokkulepetest ning ei ole kaasanud töötajate esindajaid ühinemist ettevalmistavatesse töörühmadesse. Liitmisprotsessi viiakse läbi töötajate huve ignoreerides ning nende eest informatsiooni varjates.

Riiklik lepitaja Eestis on töötüli ka oma menetlusse võtnud.

19. detsembril andsid usaldusisikud Stockholmis emapanga juhatusele üle petitsiooni, milles palusid, et pank lõpetaks seaduserikkumise, varjates ametiühingu eest töötajatesse puutuvat olulist informatsiooni, sekkumise ametiühingu siseasjadesse ning töötajate ametiühingusse kuulumise piiramise ja arvestaks töötajate huvidega, kaasates neid nende tulevikku puudutavatesse otsustesse. 

Petitsioonile kirjutas alla 70 protsenti Nordea Eesti filiaali töötajatest. Ükski Rootsi peakontori juhatuse liige aga usaldusisikutega kohtumiseks aega ei leidnud, ehkki käik Stockholmi oli pikalt ette teatatatud ja kooskõlastatud.

Nordea ja DNB pangad teatasid suve lõpus, et ühendavad enda äritegevuse Eestis, Lätis ja Leedus, luues uue ühendpanga, kus mõlemal kontsernil on võrdne hääleõigus, ent erinev osalus. Ühendpanga peakontor tuleb Eestisse.

Tehing sõltub regulaatorite heakskiidust ja tingimustest ning plaanitakse lõpuni viia 2017. aasta teises kvartalis. Kuni kõikide vajalike kinnituste saamiseni tegutsevad mõlemad pangad eraldi.

DNB ja Nordea esindajate sõnul ei too pankade Balti äritegevuse liitmine esialgu klientidele kaasa olulisi muutusi ning kuni uue panga loomiseni jätkavad DNB ja Nordea elavat konkurentsi.

"Meie hinnangul peaks tehing lõpule jõudma 2017. aasta teises kvartalis. Kuni selle hetkeni konkureerime me aktiivselt edasi," ütles pankade ühisel pressikonverentsil DNB Balti panganduse juht Mats Wermelin.

Ta rääkis, et esialgu seetõttu klientide jaoks muutusi ei ole ning uue panga loomisel tekib kõigil võimalus liituda uue suure tegijaga Balti pangandusturul. Wermelin lisas, et klientide üks suur võit on teenuste parem kättesaadavus kogu Baltikumis.

Nordea ja DNB uue loodava Baltikumi ühendpanga juhatuse esimeheks saab Erkki Raasuke. Raasuke asub esialgselt ühendpanga holding ettevõtte tegevjuhi ja juhatuse esimehe ülesandeid täitma hiljemalt jaanuarist 2017.

146
Tagid:
õigus, rikkumine, pikett, Nordea, Stockholm, Rootsi, Eesti
Samal teemal
Nordea Eesti ametiühing korraldab Rootsi peakorteri juures piketi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega