Saksa siseminister teeb ettepaneku väljasaatmiskeskuste loomiseks

Saksa siseminister teeb ettepaneku väljasaatmiskeskuste loomiseks

23
(Uuendatud 17:50 04.01.2017)
Saksa siseminister teeb ettepaneku riigi julgeolekukorralduse muutmiseks, mis muu hulgas näeb ette "föderaalsete väljasaatmiskeskuste loomist", et lihtsustada eitava vastuse saanud asüülitaotlejate lähteriiki tagasisaatmist.

TALLINN, 4. jaanuar — Sputnik. Siseminister Thomas de Maizière'i ettepanekud, mis ilmusid teisipäeval ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung, on seotud detsembrikuise rünnakuga Berliini jõuluturul, vahendas BNS.

Valitsus on lubanud uurida, kas 19. detsembri veokirünnakuga seoses oleks vaja muuta seadusi. Ründajaks oli Tuneesiast pärit mees, kes sõitis jõuluturul veoautoga rahva sekka ja tappis 12 inimest. Teo eest võttis vastutuse äärmusrühmitus Islamiriik (IS).

Kantsler Angela Merkeli konservatiivsesse erakonda kuuluva siseministri ettepanekud keskenduvad föderaalvõimudele sisejulgeoleku küsimustes suurema võimu andmisele. Praegu on see jagatud föderaalvalitsuse ja 16 liidumaa valitsuste vahel.

Asüülitaotlusele äraütleva vastuse saanud migrantide väljasaatmine on praegu liidumaade ülesanne. De Maizière teeb ettepaneku süvendada selles valdkonnas koostööd ja luua föderaalvalitsuse tasandil juhitavad keskused, mis asuksid lennujaamade lähedal ja võimaldaksid tegelda väljasaadetavatega nende Saksamaal viibimise "viimastel päevadel või nädalatel".

Siseministril on ka eesmärk tsentraliseerida riigi sisejulgeolekuamet. Praegu on föderaalsele sisejulgeolekuametile lisaks igal liidumaal oma vastav ametkond. Minister ärgitab arutama, kas ei oleks mõistlik sisejulgeolek täielikult föderaalvõimude kontrollile allutada.

Illustratiivne foto
© Sputnik / Сергей Строителев

De Maizière soovitab luua Euroopa Liidu tasandil "sisserändemehhanism", mis võimaldaks tulla kiiremini toime suure hulga migrantidega. Tema sõnul tuleks riik hinnata turvaliseks, kui seal on "inimlike ja turvaliste vastuvõtutingimustega koht", näiteks rajatised, mille eest hoolitseks osaliselt EL.

Saksa võimud andsid tänavu raha 54 000 kojupöördujale

Saksa võimudelt sai sel aastal kodumaale naasmiseks raha 54 000 migranti, nende hulgas inimesed, kelle asüülitaotlused tagasi lükati.

Saksamaa on huvitatud, et võimalikult paljud eelmisel aastal rändekriisi ajal riiki saabunud 890 000 migrandist vabatahtlikult tagasi kodumaale sõidaks. Siseministeeriumi pressiesindaja Harald Neymanns ütles, et valitsus eraldas sel aastal tagasipöördujatele 21,5 miljonit eurot.

Möödunud aastal Saksamaalt lahkuma kohustatud inimestest tegi 35 500 seda vabatahtlikult. Neymanns lisas aga, et arve ei ole võimalik võrrelda, sest 2016. aastal tegelikult lahkunud inimeste hulk ei ole veel teada.

Siseminister Thomas de Maizière on alati rõhutanud, et "vabatahtlikku tagasipöördumist eelistatakse väljasaatmisele", lisas pressiesindaja.

Saksa võimud pidasid kinni terrorikahtlusaluse

Lääne-Saksamaal peeti kinni mees, keda kahtlustatakse äärmusrühmituselt Islamiriik (IS) raha palumises terroriakti korraldamise eesmärgil. Saarimaa liidumaa politsei ja prokuratuur pole vahistamise kõiki üksikasju avalikustanud. 

Laupäeval arreteeritud isikuks on 38-aastane mees Saarbrückenist, teatas uudisteagentuur dpa. Väidetavalt kontakteerus kahtlusalune IS-iga ja palus 180 000 eurot pommirünnaku korraldamiseks.

Mehe täpne rünnakukava on teadmata, kuid politsei hinnangul kavatses ta korraldada rünnakuid Saksamaal, Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis. Raha tahtis ta saada rünnakus kasutatavate autode värvimiseks ja lõhkeaine hankimiseks. Rünnaku sihtmärgiks olid "mittemoslemid", teatas politsei.

Kahtlusalune saabus Saksamaale 2014. aasta detsembris ja taotles asüüli 2015. aasta jaanuaris. Mehe enda sõnul kavatses ta äärmusrühmituselt raha välja petta.

Noor afgaani varjupaigataotleja pani enda Baieri kaubanduskeskuse laohoones põlema, teatas politsei esmaspäeval. Noormees kallas end üle bensiiniga ja süütas esmaspäeva varahommikul Gaimersheimis, mis asub Nürnbergi ja Müncheni vahel.

Leegid kustutati kiiresti, kuid mitte enne, kui noormees oli saanud tõsiseid põletushaavu. Politsei sõnul kandis ta kaasas nuga, kuid ei kasutanud seda.

Algab kohtuprotsess väidetava IS-i džihadisti üle

Saksamaal algab kolmapäeval kohtuprotsess äärmusrühmituse IS väidetava liikme asjus, keda süüdistatakse rünnakusihtmärkide otsimises Berliinis.

Tegemist on riigi esimese kohtuprotsessiga, mis puudutab Saksamaale väidetavalt 2015. aasta rändekriisi kattevarjus Süüriast saadetud arvatavat IS-i võitlejat.

Väidetavalt sõdis süürlasest kahtlusalune Shaas al-M. (19) oma kodumaal Süürias IS-i ridades kaks aastat enne, kui tuli põgenikuna Saksamaale 2015. aasta augustis. Talle esitati süüdistus välisriiklikus terrorirühmituses liikmeks olemises, mida saab karistada kuni kümneaastase vangistusega, ja sõjarelvastuse seaduse rikkumises.

Kohtuprotsess toimub Berliini julgeolekukohtus. 

Prokuratuur väidab, et kaitsealune liitus IS-iga 2013. aasta keskpaigus ning osales rühmituse lahinguoperatsioonides ja toimetas võitlejatele toitu. Pärast saabumist Saksamaale hoidis ta "lähedast sidet" IS-iga ning väidetavalt külastas ta 2016. aasta veebruarini Berliini, kus otsis võimalikke rünnakusihtmärke.

Väidetavalt oli nimistus teiste seas parlamendi alamkoja hoone, lähedalasuv Brandenburgi värav ning ostukeskus Alexanderplatz. Seejärel ta "edastas info võimalikest sihtmärkidest oma kontaktidele IS-is", lisas kohus avalduses.

"Lisaks korraldas ta vähemalt ühe inimese saatmise Süüriasse sõdima ning pakkus end kontaktisikuks võimalikele ründajatele Saksamaal."

Kahtlusalune peeti kinni eelmise aasta 22. märtsil ning sestpeale hoitakse teda eelvangistuses. Kohtu teatel toimuvad kohtuistungid kuni 25. aprillini.

Saksamaal varjatakse migrantide toimepandud kuritegusid

Viimase kahe aasta jooksul on Saksamaal kasvanud välismaalaste, eelkõige ebaseaduslike migrantide poolt toime pandud kuritegude hulk, kirjutas Eesti Sputnik varem.

Saksamaa föderaalse kriminaalpolitsei (BKA) andmetel panid migrandid ainuüksi 2015. aastal toime üle 200 tuhande õigusrikkumise. Seda on üle 80% rohkem, kui eelnevatel aastatel. Spetsialistide arvates on tegelikult toimepandud õigusrikkumisi tunduvalt rohkem, sest avaldatud arv kajastab vaid avastatud õigusrikkumisi, kuritegude avastamine Saksamaal ei küüni aga 50%-ni.

Paljusid kurutegusid varjatakse teadlikult, sest politseile on antud korraldus põgenike toime pandud kuritegusid mitte avalikustada, et mitte üles kütta migrantidevastaseid meeleolusid ühiskonnas. Enamasti on tegemist varguste, dokumentide võltsimiste ja muude "kergemate" kuritegudega. Kuid toime on pandud ka üle 36 tuhande "raske" kuriteo — kehavigastuste tekitamise, avaliku varguse ja jõhkra väljapressimise.

Saksamaa politseinikud
© AFP 2019 / MATTHIAS BALK

Saksamaa politseiasutustesse esitati üle poolteise tuhande avalduse toimepandud vägistamiskatse kohta — kriminalistide arvates on see vaid tühine osa sedalaadi kuritegudest. Saksamaa kriminaalametkondade töötajate liidu esimehe Andre Schulzi teatel ei lülitata kuni 90% Saksamaal toime pandud seksuaalkuritegudest üldse kuritegevuse statistikasse.

Olukord migrantidega halveneb jätkuvalt

Euroopa elanikud märgivad olukorra jätkuvat halvenemist migrantidega. Vastavalt Sputnik.Arvamused küsitluse tulemustele leiab suurem osa Itaalia (79%), Prantsusmaa (67%) ja Ühendkuningriigi (53%) elanikest, et olukord migrantidega nende kodumaal on halvenenud. Saksamaal ja Hispaanias moodustas rahulolematute osa 45% ja Poolas oli selliste inimeste osakaal kõige väiksem — 35%. Olukorra paranemist migrantidega täheldas vaid 16% sakslastest, 7% Prantsusmaa, Hispaania ja Ühendkuningriigi elanikest, 6% Poolas küsitletutest ja kõigest 2% Itaalia elanikest.

Rahulolematute hulgas on peamiselt parempoolsete erakondade toetajad ja üle 35-aastased inimesed. Erandiks on Poola, kus ei olnud erinevusi erinevate poliitiliste vaadetega inimeste vastustes ja Saksamaa, kus vastused olid sarnased kõikide vanusegruppide küsitletute kategooriates.

Ka USA-s teatasid olukorra halvenemisest migrantidega 38% vastanutest. Positiivseid muutusi märkis 19% vastanutest ja 33% leiab, et midagi pole muutunud. Eesti elanike üldine suhtumine migratsiooni ja pagulastesse on aasta jooksul oluliselt paranenud. Riigikantselei poolt tellitud ja Kantar Emori poolt läbi viidud avaliku arvamuse uuringust selgub, et 75% uuringus osalenutest arvab, et inimestel on õigus vabalt rännata. Kuid uuring on läbi viidud enne terrorirünnakut Berliini jõuluturul.

19. detsembri õhtul sai Berliinis jõuluturul korraldatud veokirünnakus surma 12 ja viga 48 inimest. Rünnaku eest võttis vastutuse äärmusrühmitus IS, kes avaldas video, milles on näha, kuidas Amri rühmituse juhile Abu Bakr al-Baghdadile truudust vannub.

Terrorirünnak Berliini jõuluturul

23
Tagid:
väljasaatmiskeskused, sisseränne, migrandilaine, kriis, siseministeerium, Thomas de Maizière, Saksamaa, EL
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega