Nordea Eesti ametiühing korraldab Rootsi peakorteri juures piketi

Nordea Eesti ametiühing korraldab Rootsi peakorteri juures piketi

66
(Uuendatud 13:50 04.01.2017)
Ametiühingusse koondunud Nordea panga Eesti filiaali töötajad ei ole rahul panga otsusega lõpetada kollektiivlepingu läbirääkimised, mistõttu korraldavad nad laupäeval Stockholmis Nordea panga peakontori ees piketi.

TALLINN, 4. jaanuar — Sputnik. Stockholmi läheb protestima 20 ametiühingu liiget. "Piketiga soovitakse tõmmata Rootsi avalikkuse tähelepanu kauboikapitalismile ning sellele, kui erinevalt kohtleb Rootsi ettevõte oma töötajaid Rootsis ja Eestis," ütles ametiühingu usaldusisik Tarmo Kase ERR-ile, vahendas BNS.

Ametiühinguga on praeguseks liitunud 69 protsenti panga töötajatest. 19. detsembril andsid usaldusisikud Stockholmis emapanga juhatusele üle petitsiooni, milles palusid, et pank lõpetaks seaduserikkumise, varjates ametiühingu eest töötajatesse puutuvat olulist informatsiooni, sekkumise ametiühingu siseasjadesse ning töötajate ametiühingusse kuulumise piiramise ja arvestaks töötajate huvidega, kaasates neid nende tulevikku puudutavatesse otsustesse.

Petitsioonile kirjutas alla 70 protsenti Nordea Eesti filiaali töötajatest. Ükski Rootsi peakontori juhatuse liige aga usaldusisikutega kohtumiseks aega ei leidnud, ehkki käik Stockholmi oli pikalt ette teatatatud ja kooskõlastatud.

Nordea Bank AB Eesti filiaal otsustas novembri lõpus peatada kollektiivlepingu läbirääkimised EFL-iga; läbirääkimisi jätkata soovib pank peale DNB pangaga ühinemist.

Pank tõi põhjendusena välja selle, et poolte vahel on oluliselt erinevad seisukohad lepingu eesmärgi ja tingimuste osas.

Nordea ja DNB pangad teatasid suve lõpus, et ühendavad enda äritegevuse Eestis, Lätis ja Leedus, luues uue ühendpanga, kus mõlemal kontsernil on võrdne hääleõigus, ent erinev osalus. Ühendpanga peakontor tuleb Eestisse.

Tehing sõltub regulaatorite heakskiidust ja tingimustest ning plaanitakse lõpuni viia 2017. aasta teises kvartalis. Kuni kõikide vajalike kinnituste saamiseni tegutsevad mõlemad pangad eraldi.

Ühinemine klientidele esialgu suuri muutusi ei too

DNB ja Nordea esindajate sõnul ei too pankade Balti äritegevuse liitmine esialgu klientidele kaasa olulisi muutusi ning kuni uue panga loomiseni jätkavad DNB ja Nordea elavat konkurentsi, kirjutas Eesti Sputnik novembris.

"Meie hinnangul peaks tehing lõpule jõudma 2017. aasta teises kvartalis. Kuni selle hetkeni konkureerime me aktiivselt edasi," ütles pankade ühisel pressikonverentsil DNB Balti panganduse juht Mats Wermelin. 

Ta rääkis, et esialgu seetõttu klientide jaoks muutusi ei ole ning uue panga loomisel tekib kõigil võimalus liituda uue suure tegijaga Balti pangandusturul. Wermelin lisas, et klientide üks suur võit on teenuste parem kättesaadavus kogu Baltikumis.

Poola üks suurimaid kommertspanku, PKO, võib peale ühinemist ära osta Nordea ja DNB pankade Baltikumi ärid, teatas BNS novembris viitega Leedu portaalile 15min.lt.

KO ostis kolm aastat tagasi Nordea äritegevuse Poolas 694 miljoni euro eest. Poola panga esindajad ütlesid, et pank plaanib uusi oste välismaal, nagu toodi välja ka esitletud uues strateegias.

Leedu eksperdid peavad ostu jällegi loogiliseks sammuks. "See oleks asjakohane, kuna pank on juba ostnud Poola Nordea," tsiteeris portaal anonüümset Eesti allikat.

Nordea panga Baltikumi kõneisik Signe Lonerte sõnas, et pank ei kommenteeri kuulujutte ja spekulatsioone. Nordea ja DNB jätkavad oma tööd Balikumis, sõnas ta.

Nordea ja DNB uue loodava Baltikumi ühendpanga juhatuse esimeheks saab Erkki Raasuke, teatas Eesti Sputnik varem. Raasuke asub esialgselt ühendpanga holding ettevõtte tegevjuhi ja juhatuse esimehe ülesandeid täitma hiljemalt jaanuarist 2017.

Lisaks valiti tulevase ühendpanga nõukogu esimeheks Nils Melngailis, kes on hetkel Londoni investeerimisfirma Centerbridge Partners töökorralduse eest vastutav juhtkonna liige.

"Erkki Raasuke on ennast pangajuhina juba tõestanud — tal on rohkem kui 20 aasta pikkune laialdane kogemus piiriülese jaepanganduse vallas Balti riikides, mis tähendab, et temast saab ühendpangale suurepärane juht," ütles Melngailis.

66
Tagid:
petitsioon, kaitse, õigusrikkumised, ametiühing, ühinemine, pikett, Nordea, Rootsi, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega