Oleg ja Andres Sõnajalg plaanivad Vaivara valda Mustanina külla rajada 85 tuulikuga tuulepargi

Sõnajalad plaanivad Mustanina külla 500 miljonit maksvat tuuleparki

112
(Uuendatud 12:24 04.01.2017)
Oleg ja Andres Sõnajalg plaanivad Vaivara valda Mustanina külla rajada 85 tuulikuga tuulepargi, mille kogumaksus on hinnanguliselt 425 kuni 510 miljonit eurot, enne ehituse algust oodatakse ära Aidu tuulepargi valmimine 2019. aastal.

TALLINN, 4. jaanuar — Sputnik. "Vaivarasse tuuleparkide rajamine on plaanis mitmes etapis, esimesena Mustanina külas ja teise etapina Auveres ja pärast Aidu tuulepargi valmimist. Aidus plaanitakse tööd lõpetada 2019. aastal, ent protsessi kulgu mõjutab ka Tootsi tuulepargi küsimus ja jätkuvalt vinduv elektrituruseadus, millesse kaubandus-tööstuskoda on teinud ettepaneku lisada innovatsioonimeede. Seega on täpset tööde alguse aega veel vara prognoosida," ütles Andres Sõnajalg BNS-ile.

Projekti esimene etapp on Vaivara tuulepark, mis omab kehtestatud planeeringut ja hõlmab Narva karjääri territooriumit Mustanina külas. Sinna saab püstitada 85 tuulikut, mis teeb projekti kogumaksumuseks 425 — 510 miljonit.

"Selguse huvides — on planeeritud erinevad pargid Vaivara vallas: Vaivara park, planeeringu mahuga 85 tuulikut ja Auvere tuulepark, milles tuulikute arv on veel lahtine ja sõltub planeeringu lahendusest. Teist pargi planeerimist korraldame ühiselt Vaivara Wind AS-ga ja loodame väga, et ka nemad eelistavad eestimaist Eleoni tuulikut oma pargi alale, kuhu planeeritakse 32 tuulikut," märkis Sõnajalg.

Mainori suurosalusega AS Vaivara Wind plaanib 2018. aastal Vaivara valda Auverre orienteeruvalt 100 miljoni euro eest 32 tuulikuga tuulepargi rajada, illustratiivne foto
© Sputnik / Владимир Астапкович

Mõlemaid parke plaanitakse ühtlasi kasutada Eleoni teisele ja kolmandale mudelile ekspordiks vajaminevate referentside kogumiseks. Põhivõrguga tuuleparkide liitumisressurss on kokku 1000 megavatti, mis Sõnajala hinnangul saab realiseerumisel olema maailmas seni üks suuremaid maismaa parke.

"Alal seavad tuuliku kõrgusele piiri kaitseministeeriumi nõuded. Teeme koostööd ministeeriumiga, et ühiste jõupingutustega paigaldada lähikonda spetsiaalsete omadustega radar, mis leevendaks tuulikute mõju vajaliku määrani. Hetkel käivad ettevalmistusööd, et selline Taani pakutav test-radar nende kuludel ning abiga Eestis püsti panna juba sel aastal," rääkis Sõnajalg.

"Lisaks radari küsimusele on ka raadioluure probleemile Eleoni rahvusvahelises inseneride meeskonnas tänaseks tehniline lahendus leitud. Plaanime seda testida kevadel Eleoni esimeses referentspargis Aidus esimese kerkiva tuuliku peal. Kui testid on edukad ja mõõtmistulemused ammendavad, saab Eleonist ainulaadne raadioluure sõbralik tuulik, mis loob olulised turueelised peale Eesti veel mitmetes riikides, seehulgas Šveitsis ja Soomes," sõnas Sõnajalg.

Samuti toimub tema sõnul intensiivne koostöö valitsuse loodud töögrupis, mis selgitab ekspertide abiga välja probleemid ja lahendused. Kui projekt õnnestub ja kõrgusprobleem laheneb, saab Sõnajala sõnul Vaivarasse kõikjale püstitada ka üle 200 meetri kõrguseid tuulikuid, mis on tema sõnul uue põlvkonna multi-megavatt tuulikute esmane nõue.

Projekti teise etapina on Auvere tuulepargi rajamine veel planeeringu faasis. "Praeguse seisuga on sinna lubatud 155 — 200 meetri kõrguseid tuulikud, eeldusel, et raadioluure probleem, mida kavatseme Eleoni uudse tehnoloogia abil lahendada, on kaitseministeeriumi jaoks aktsepteeritav," märkis Sõnajalg.

"Eelpool nimetatud Taani niinimetatud fill-in radar pühib ka Auvere tuulepargilt kõrgusepiirangud, mis on ülioluline tehniline parameeter tuuliku eluea pikenemisele vähemate turbulentside tõttu ja ka efektiivsusele. Insenerid on välja arvutanud, et iga meeter tuuliku kõrgust tõstab toodangut 0,4-0,5 protsenti," lisas ta.

112
Tagid:
tuulepark, tuulik, Oleg Sõnajalg, Andres Sõnajalg, Auvere, Mustanina, Vaivara
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega