Soome turistidest käib Eestis alkoholi ostmas vaid vähemus, illustratiivne foto

Soome turistidest käib Eestis alkoholi ostmas vaid vähemus

69
(Uuendatud 15:37 02.01.2017)
Soome tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeinstituudi eksperdi Esa Österbergi sõnul käib Soome turistidest Eestis konkreetselt alkoholi ostmise eesmärgil vaid kuni 10-13 protsenti.

TALLINN, 2. jaanuar — Sputnik. "Kui te vaatate, miks soomlased Eestisse tulevad, siis ainult vähemus, 10-13 protsenti tulevad alkoholi pärast. Enamus tulevad teistel põhjustel. 50 protsenti turistidest, kes Eestis käivad, ei too üldse alkoholi tagasi Soome," ütles Österberg BNS-ile. "Lahja alkoholi pole enam nii mõttekas sisse tuua, sest hinnad on lähenemas. Nüüd on teie maksud tõusmas ja iga lisanduv 10 protsenti toob seda Soome tasemele lähemale."

Österberg märkis samas, et ka väga väikese hinnavahe korral jääb teatud alkoholiturism endiselt alles. "Stockholmi-Helsingi vahel veetakse ka alkoholi, kuigi alkoholihinna vahe on oluliselt väiksem. Isegi kui hinnavahe on väike, tuuakse mingi kogus alkoholi tavaliselt kaasa," sõnas ta.

Ekspert pidas võimalikuks, et kui Eesti ja Läti alkoholiaktsiiside vahe tõuseb, hakkavad mõned soomlased alkoholi ostma Lätist, nagu on Eesti ja Soome meedias spekuleeritud.

"See on võimalik. Leedu pole koht, mida soomlased alkoholi pärast külastaksid — kui mingil muul põhjusel Leedus käid, võid alkoholi kaasa osta, aga see pole põhiline. Siiamaani pole ka Läti selline riik olnud. Kui aga Läti ja Eesti alkoholihinna vahe kasvab, siis sellel muidugi mõju on. Meil on olnud [Soomes] kuulujutte ja ajaleheartikleid selle kohta, et soomlased lähevad Lätti, aga see pole kindel," märkis ta. 

Österbergi sõnul võivad hakata Lätis alkoholi järel käima need inimesed, kes organiseerivad Soomes mingit suurt pidu. "Kui sul on 50. pulma-aastapäev ja sul on vaja sadu liitreid alkoholi, siis on võib-olla loogiline sõita laevaga Tallinna ja sealt edasi Lätti alkoholi järele," tõi ta näiteks. 

Alates novembri keskpaigast pidi Tallinna sadama D-terminalist Valka alkoholipoe Alko1000 juurde sõitma hakkama ka nii-öelda alkobuss. Tegelikkuses pole buss veel ühtegi sõitu teinud.

Postimees kirjutas detsembri keskpaigas, et üle lahe liikuvad alkoholilastid ärgitavad Soomet leevendama seniseid karme alkoholipiiranguid, muuhulgas lubada toidupoes müüa niinimetatud A-õlut ja long drinke, samuti pikendada ööklubides alkoholi müügi aega kella neljani öösel. Österbergi sõnul ei peaks nende muudatuste taga aga nägema primaarselt seost Eestist toodava alkoholiga, vaid pigem soomlaste enda soovi turu reguleeritust vähendada.

Valitsuse plaan on ühtlustada lahjade ja kangete alkohoolsete jookide aktsiisimäärad. Alkoholiaktsiisi määrad tõusevad 2017. ja 2018. aastal 1. veebruarist. Õlle etanoolisisalduse aktsiisimäär ühe mahuprotsendi kohta liitris tõuseb veebruaris seniselt 8,30 sendilt 9,13 sendile ja juulis 15,52 sendile. Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi aktsiisimäär liitri kohta tõuseb veebruaris seniselt 48,55 sendilt 53,41 sendile ja juulis 77,44 sendile. 

Üle 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi aktsiisimäär liitri kohta tõuseb veebruaris seniselt 111,98 sendilt 123,18 sendile. Kange alkoholi aktsiisi määr tõuseb kuni aastani 2020 igal aastal 10 protsenti.

Kui 1-liitrine viin maksab praegu rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt keskmiselt 20,90 eurot, siis peale aasta alguse aktsiisitõusu maksab see 21,94 eurot. Pooleliitrine õlu maksab praegu 1,09 eurot, peale veebruari aktsiisitõusu 1,11 eurot ja pärast juuli aktsiisitõusu 1,29 eurot. 12-protsendilise alkoholisisaldusega vein maksab praegu 5,79 eurot ning pärast aktsiisitõusu maksab see 5,89 eurot. 4,5-protsendiline õunasiider maksab praegu 1,29 eurot, peale veebruari aktsiistõusu maksab see 1,32 eurot ja pärast juuli aktsiisitõusu 1,46 eurot.

69
Tagid:
põhjus, ekspert, aktsiisitõus, alkohol, Soome tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeinstituut, Esa Österberg, soomlased, turist, Soome, Läti, Eesti
Samal teemal
Õlletootjad: maksumuudatused kahjustavad Eesti tootjaid
Avatakse alkobussiliin Tallinn - Valka
Ministeerium: õlleaktsiis tõstab ilmselt ka teiste kaupade hindu
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega